Biosaadavus

Biosaadavus on mitmes teaduses, nagu biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas, kasutatav mõiste.

Farmakokineetikas

Farmakokineetika mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist või keemilisest ühendist jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Biosaadavust väljendatakse protsentuaalselt.

Biosaadavuse määr kõigub sõltuvalt ravimi manustamisviisist laialdastes piirides. Veenisisese manustamise korral on ravimi biosaadavus 100%. Suukaudsel manustamisel on ravimi biosaadavus tunduvalt väiksem, sest suur osa ravimist peale seedetraktist imendumist läbib maksa ja allutatakse seal esmasele maksapassaažile. Väga madal on ravimi biosaadavus nahapealsel manustamisel, mille puhul süsteemsesse vereringesse satub minimaalne kogus ravimit – näiteks jooditinktuuriga peitsimisel desinfektsiooni eesmärgil või naha seenhaiguste ravil lokaalselt toimivate preparaatidega – klotramisool, travokort.

Toitumisteaduses

Toitumisteadustes käsitletakse biosaadavusena toitaine ja/või selle osa (fraktsiooni) võimaliku seedimise, imendumise, toime ja metaboolse taasringlemisega seonduvat, normaalsete metaboolsete radade kaudu.^[1]