Boa

Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond. Boa perekonna maod võivad saakloomadele ohtlikuks saada mitte hammustuse vaid nende haardesse sattumise läbi. Teadlased peavad neid mürgita madudeks.

See artikkel räägib madude perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Boa (täpsustus)

---

Boa
Boa constrictor (kuningboa)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata
Klass	Roomajad Reptilia
Selts	Soomuselised Squamata
Alamselts	Maolised Serpentes
Infraselts	Alethinophidia
Sugukond	Boidae
Alamsugukond	Boinae pärisboalased
Perekond	Boa Carl Linné, 1758
Sünonüümid
Boa – Linnaeus, 1758 Constrictor – Laurenti, 1768 Pelophilus – A.M.C. Duméril & Bibron, 1844 Sanzinia – Gray, 1849 Acrantophis – Jan In Jan & Sordelli, 1860[1]

Klassifikatsioon

Praegu arvatakse sellesse kindlalt ainult kuningboa (Boa constrictor).

Aastal 1991 arvas osa autoreid perekonda ka järgmised liigid^[2]:

• Boa dumerili (Acrantophis dumerili)
• Boa madagascariensis (Acrantophis madagascariensis)
• Boa manditra (Sanzinia madagascariensis).

Aastal 2001 otsustati nimetatud boad, molekulaartasandi uuringute kaudu, siiski perekonnast välja viia.^[2]

Perekonna autor on Carl Linné ("Systema Naturae", 1758). Tema arvas sellesse ka näiteks Boa murina, mis on tänapäeval tuntud kui Eunectes murinus anakonda perekonnast (hiidanakonda).^[2]

Kirjeldus

Boad elavad looduses valdavalt soojema kliimaga metsades, nii maapinnal kui puudel. Neid leidub Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril ja Réunioni saarel.^[1]

Kehaehitus

Boa võib kasvada kuni 4,5 m pikaks. Keel on kaheharuline, kasutab ta seda selleks, et haista.

Eluviis

Neid peetakse valdavalt öise eluviisiga roomajateks, kuid sobival päikeselisel päeval võib neid kohata päikesevanne võtmas.

Toitumine

Boa pole just kõige osavam jahimees, kuid võib mitmeid nädalaid söömata olla. Nad on valdavalt loomtoidulised ja saaklooma haaravad nad rahulikult oma haardesse (keerdudesse) ja püüavad saaklooma lämmatada (kägistada). Saagiks langevad suured sisalikud, linnud, väiksed imetajad. Tavaolukorras boa inimest ei ründa, välja arvatud siis, kui ta on väga näljane või põgenemistee puudumisel.

Paaritumine

Vaagnakannus

Boal on tagakeha küljes, kloaagi läheduses paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused (Pelvic spurs), mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.

Poegimine ja pojad

Boad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Vastsündinud boad on üsna kohe pärast sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid. Harilikult on poegi 20–50 ning nad on juba 50 cm pikad

Termini ajalugu

Nimetust 'boa' olevat Mark O'Shea arvates kasutanud juba Plinius Vanem (23–79 pKr) oma teose "Naturalis historia" 8-köites.^[2]