Cambrai

Cambrai (hollandi keeles Kamerijk, saksa keeles Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.

Cambrai
prantsuse Cambrai hollandi Kamerijk
Cambrai raekoja torn
Pindala: 18,12 km²
Elanikke: 31 568 (1.01.2022)[1]
Koordinaadid: 50° 11′ N, 3° 14′ E

Ajalugu

Cambrai I maailmasõja ajal

Esimest korda on paika maininud roomlased 4. sajandil kui Camaracum või Camaraco. 5. sajandiks sai sellest piirkonna administratiivkeskus. Umbes samal ajal piirkond ristiusustati, 4. sajandil on mainitud piiskop Superiori.

Cambrai ja teda ümbritsevad vallad

Keskajal kasvas linna majandus tänu kangakudumistööstusele, mis tootis villast ja linast riiet ning batisti. Ka linnamüürid nihkusid kaugemale: 11. sajandiks kasvas linn piirideni, mis püsisid kuni 19. sajandini.

Cambrail on üsna oluline koht muusikaajaloos, eriti mis puudutab 15. sajandit. Cambrai katedraal oli piirkonna muusikakeskuseks kuni 17. sajandini. Mitmed Burgundia koolkonna heliloojad kas kasvasid üles ja õppisid või õpetasid seal. 15. sajandi kuulsaim Euroopa helilooja Guillaume Dufay õppis katedraalis aastatel 1409–1412 ning naasis 1439. aastal pärast mitmeaastast Itaalias elamist. Veel on Cambrais asunud teiste seas Johannes Tinctoris, Johannes Ockeghem, Nicolas Grenon, Alexander Agricola, Jacob Obrecht. 16. sajandil töötasid seal Philippe de Monte, Johannes Lupi ja Jacobus de Kerle.

Cambrais toimus 1917. aastal Cambrai lahing.

Rahvaarv

Aasta Rahvaarv 1793 15 427 1800 13 799 1806 15 608 1821 15 851 1831 17 646 1836 17 848 1841 20 141 1846 20 648 1851 21 344 1856 21 405 1861 22 557 1866 22 207 1872 22 897 1876 22 079 1881 23 448 1886 23 881 1891 24 122 1896 25 250

Aasta Rahvaarv 1901 26 586 1906 27 832 1911 28 077 1921 26 023 1926 29 193 1931 28 542 1936 29 655 1946 26 129 1954 29 567 1962 32 897 1968 37 532 1975 39 049 1982 35 272 1990 33 092 1999 33 738 2006 32 594 2007 32 296

Sõpruslinnad

• Houma, USA
• Châteauguay, Kanada
• Kamp-Lintfort, Saksamaa
• Esztergom, Ungari
• Gravesend, Suurbritannia