Dachau koonduslaager

Dachau koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Dachau) oli koonduslaager, mis tegutses 1933. aasta märtsist kuni 29. aprillini 1945 Saksamaal Müncheni lähedal.

Dachau koonduslaagri vahitorn B (aprill 1945)

Algul hoiti seal natsionaalsotsialismi poliitilisi vastaseid (teisitimõtlejaid), hiljem lisandusid saksa ja austria kurjategijad, juudid, homoseksuaalsed inimesed, Jehoova tunnistajad, seejärel välismaalased Saksamaa okupeeritud aladelt jpt.

1933. aastal laskis Heinrich Himmler (NSDAP; Reichsführer-SS) rajada laagri Dachau linna endisse laskemoonavabrikusse.

Propagandafoto: Heinrich Himmler (2. vasakul) ja tema kõrval Rudolf Heß (2. paremal) laagriinpektsiooni ajal 1936. aastal

Koonduslaagrite vangide eraldustunnused; õppematerjal SS-lastele

Dachau koonduslaagri personal

Adolf Eichmann kohtualusena 1961

Komandandid

• SS-Standartenführer Hilmar Wäckerle (22. märts 1933 – 26. juuni 1933)
• SS-Gruppenführer Theodor Eicke (26. juuni 1933 – 4. juuli 1934)
• SS-Oberführer Alexander Reiner (4. juuli 1934 – 22. oktoober 1934)
• SS-Brigadeführer Berthold Maack (22. oktoober 1934 – 12. jaanuar 1935)
• SS-Oberführer Heinrich Deubel (12. jaanuar 1935 – 31. märts 1936)
• SS-Oberführer Hans Loritz (31. märts 1936 – 7. jaanuar 1939)
• SS-Hauptsturmführer Alexander Piorkowski (7. jaanuar 1939 – 2. jaanuar 1942)
• SS-Obersturmbannführer Martin Weiß (3. jaanuar 1942 – 30. september 1943)
• SS-Hauptsturmführer Eduard Weiter (30. september 1943 – 26. aprill 1945)
• SS-Obersturmbannführer Martin Weiß (26. aprill 1945 – 28. aprill 1945)
• SS-Untersturmführer Johannes Otto (28. aprill 1945)
• SS-Untersturmführer Heinrich Wicker (28. aprill 1945 – 29. aprill 1945)

Teised töötajad

• Adolf Eichmann (29. jaanuar 1934 – oktoober 1934)^[1][2]
• Rudolf Höss (1934–1938)^[3]
• Max Kögel (1937–1938)
• Gerhard Freiherr von Almey, SS-Obergruppenführer, Ludolf von Alvenslebeni poolvend.
• Johannes Heesters^[4] (hoolitses SS-laste meelelahutuse eest)
• Otto Rahn (1937)^[5]

SS ja tsiviilarstid

Dr. Hans Eisele

• SS-Untersturmführer – Dr. Hans Eisele – (13. märts 1912 – 1967) – põgenes Egiptusse
• SS-Obersturmführer – Dr. Fritz Hintermayer – (28. oktoober 1911 – 29. mai 1946) – hukati liitlaste poolt
• Dr. Ernst Holzlöhner – (sooritas enesetapu)
• SS-Hauptsturmführer – Dr. Fridolin Karl Puhr – (30. aprill 1913 – ?) – mõisteti surma, hiljem 10 aastaks vangistusse
• SS-Untersturmführer Dr. Sigmund Rascher – (12. veebruar 1909 – 26. aprill 1945) – hukatud SS-i poolt
• Dr. Claus Schilling – (25. juuli 1871 – 28. mai 1946) – hukati liitlaste poolt
• SS Sturmbannführer – Dr. Horst Schumann – (11. mai 1906 – 5. mai 1983) – põgenes Ghanasse, hiljem anti Lääne-Saksamaale välja
• SS Obersturmführer – Dr. Helmuth Vetter – (21. märts 1910 – 2. veebruar 1949) – hukati liitlaste poolt
• SS Sturmbannführer – Dr. Wilhelm Witteler – (20. aprill 1909 – ?) – mõisteti surma, hiljem 20 aastaks vangistusse
• SS Sturmbannführer – Dr. Waldemar Wolter – (19. mai 1908 – 28. mai 1947) – hukati liitlaste poolt.

Eleonore Baur

(7. september 1885 Kirchdorf – 18. mai 1981 Oberhaching) teatakse ka õde Pia ja Dachau valge daami nime all, oli "fanaatiline natsionaalsotsialist" ja Adolf Hitleri sõbratar, tema sõprus Hitleriga sai alguse 1920. aastal. Bauril olid Dachau koonduslaagris SS-Oberführer'i volitused. Koos doktor Schillingiga olevat ta olnud isiklikult malaaria inimkatsete juures. Koonduslaagris viibinud vangide suguelundite külge riputati eksperimendi käigus toosid malaariasääskedega. Õde Piale olevat jäänud arusaamatuks miks neid kohe maha ei notita. (Leutheusser, 12:2003^[6])

SS vangivalvurite ülespoomine

1946. aasta mais poodi üles 8 endist Dachau koonduslaagri SS-lasest vangivalvurit.^[7]

Dachau koonduslaagri krematoorium töös

Dachau koonduslaagri krematoorium muuseumieksponaadina

Vangid (osaline)

Dachau koonduslaagris hoiti vangistuses ühtekokku 200 000 vangi. Laager toimis "suretamispaigana". SS laskis paljud dokumendid hävitada, mistõttu võivad andmed vangide suremuse kohta olla puudulikud; kirjalikult on tõendatud 32 009 vangi surm. Praegused ajaloouuringud lähtuvad 41 500 mõrvatust.^[8]

Poliitikud

• Léon Blum
• Jan Buzek
• Theodor Duesterberg
• Leopold Figl
• Andrej Gosar
• Karl Haushofer
• Miklós Horthy Jr
• Alois Hundhammer
• Miklós Kállay
• Franz Olah
• Hjalmar Schacht
• Richard Schmitz
• Kurt Schumacher
• Kurt Schuschnigg
• Stefan Starzyński
• Petr Zenkl.

Dachau koonduslaagri inimkatsed

Selles koonduslaagris viis SS-Hauptsturmführer dr Kurt Plötner vangidega läbi katseid. Vangide teadmata manustati neile meskaliini (looduslikult peioote-uimakaktuses esinev aine), selgitamaks välja, kas ajupesu kaudu oleks võimalik ülekuulamisel paremaid tulemusi saavutada (Ohler, 209:2017). Kuid ameeriklaste sissetungi tõttu ei saanud Plötner oma katsete sarja lõpetada. Ameeriklased konfiskeerisid Plötneri andmed ja edaspidi viidi katseid läbi Washingtonis Mereväe Meditsiiniuuringute instituudis Charles Savage'i, ka Harvardi arstiteadlase Henry K. Beecheri juhendamisel koodnime en:Project CHATTER ('projekt lobisemine') all (Ohler, 209:2017).

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Dachau concentration camp seisuga 25.10.2017.