Eduard Vilde monument

Eduard Vilde monument on Eduard Vilde mälestuseks püstitatud monument Harju tänaval Tallinna Kirjanike Maja vastas.

See artikkel on Tallinna monumendist; Vilde monument on ka Muugal (Eduard Vilde monument Muugal), Pajustis (Eduard Vilde monument Pajustis), Tartus (Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur)

---

Foto: Eero Kangor, 2016

Monumendile pandi nurgakivi 4. märtsil 1965 Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Tseremooniast võttis osa ka kirjaniku lesk Linda Vilde-Jürmann.

Monumendi konkursist ja püstitamisest

Monumendi loomiseks korraldati konkurss, mille võitis arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Albert Eskli kavand.^[1] Konkursil sai kolmanda koha Endel Taniloo ja Ülo Sirbi kavand jalutavast kirjanikust, mille kipsist makett asub Eduard Vilde muuseumi arhiivis.^[2] Oma kavandi esitasid ka arhitektid Rein Kersten ja Peep Jänes.^[3]

Ehitustöid vedasid eest insener Leonhard Sokk ja Tallinna Remondi- ja Linnaehitus.^[4]

Monumendi kirjeldus

Mustjala karjäärist^[3] pärit punakast dolomiidist monument kujutab endast avatud raamatut, mille parempoolsel küljel on Eduard Vilde pronksist reljeefportree ja autogramm ning tekst ja vasakpoolsel küljel stseenid tema ajaloolisest triloogiast ("Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet").^[2]

Monumendil on Eduard Vilde tekst: "Januneb inimese hing loodusesunduslikult ilu järele, siis januneb ta ühes sellega tõe järele – elutõe, ilutõe, kunstitõe järele, ja kas ei ole teile teatavaks saanud nähtus, et suured ja sügavad vaimud kõigist rahvustest – kirjanikud, luuletajad, filosoofid – et nad kõik tõe, õiguse ja õigluse teenistuses seisavad, et nende sulg välja astub rõhutute eest ja rõhujate vastu, vaevatute eest ja vaevajate vastu, et esteetik ja eetik nende teostes üheks akordiks koonduvad. Nad ei saa teisiti, kui inimest armastada." ^[1]

Monumendi ees on mitu massiivset betoonist dekoratiivvaasi.^[viide?]