Egiptuse kobra

Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.^[2]

Egiptuse kobra
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata
Klass	Roomajad Reptilia
Selts	Soomuselised Squamata
Alamselts	Maolised Serpentes
Infraselts	Alethinophidia
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae
Perekond	Kobra Naja
Liik	Egiptuse kobra
Binaarne nimetus
Naja haje
Sünonüümid
Coluber Haje LINNAEUS 1758 Cerastes candidus LAURENTI 1768 Coluber candidissimus LACÉPÈDE 1789 Vipera haje — DAUDIN 1803 Naja haje — MERREM 1820 Naja haje — DUMÉRIL & BIBRON 1854 Naja haje var. viridis PETERS 1873 Naja haie — BOULENGER 1891 Naja haje — SCHMIDT 1923 (fide BROADLEY 1968) Naja haje legionis VALVERDE 1989 Naja haje haje — WELCH 1994 Naja haje haje — BROADLEY & HOWELL 1991 Naja haje — WELCH 1994 Naja haje — BROADLEY 1998 Naja (Uraeus) haje — WALLACH et al. 2009[1]

Klassifikatsioon

Egiptuse kobral on roomajate andmebaasi alusel järgmised alamliigid:

• Naja haje haje LINNAEUS 1758
• Naja haje legionis VALVERDE 1989

Levila

Egiptuse kobra elab Aafrika põhja- ja keskosas, Kirde-Aafrikas^[2] ning Araabia poolsaarel.

Naja haje haje levila riigiti: Sahara-tagune Aafrika, Alžeeria, Benin, Burkina Faso, Kamerun, Kongo Demokraatlik Vabariik, Elevandiluurannik, Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Keenia, Liibüa, Mali, Maroko, Niger, Nigeeria, Senegal, Sudaan, Tansaania, Togo, Tuneesia, Uganda, Mauritaania, Lääne-Sahara, Somaalia.^[3]

Eluviis

Ta kasvab kuni kahe meetri pikkuseks. Ta on päevase eluviisiga; toitub pisiimetajatest, lindudest, kahepaiksetest.^[2]

Toksilisus

Egiptuse kobra nn ärritunud poosis

Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse. Mürk tekitab suurt valu ja võib põhjustada ka pimedaksjäämist.

Vastumürk

Egiptuse kobra hammustusi registreeritakse harva ja need võivad olla, erinevatel põhjustel, surmlõppega. Kuid hammustuse mõju, mille käigus madu ka sülge eritab, organismidele saab püüda tagasi pöörata vastumürgi manustamisega.^[4]