Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki. See hõlmab ka kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis.^[1]

Mõiste ajalugu

Mõistet eksport hakati kasutama 15. sajandil. Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast exportare 'ära viima'. Sõna selle tänapäevases tähenduses võeti kasutusele 17. sajandil.^[2]

Mida eksport kaasa toob

Kuna eksportimisega müüakse tooteid koduturust väljapoole, siis tavaliselt tähendab eksport ka:

• rohkem kliente ja/või suuremaid kliente;
• laiemat turgu;
• ärisuhtluses rahvusvahelise kogemuse omandamist;
• kontseptuaalse mõtlemise arendamise võimalust;
• suuremat tootlikkust ja kasumit;
• suuremaid äririske.^[3]

Ekspordi liigid

Tänapäeval eristatakse kahte eksportimismeetodit: otsest ja kaudset eksporti. Tihti kasutavad firmad oma kaupade ekspordil mõlemat meetodit.^[4]

Otsene eksport

Otsese ekspordi korral täidab kaubapakkuja või tema esindaja kõiki turunduse ja väljaveodokumentidega seotud ülesandeid. Seega korraldab otsest eksporti sihtriigi agent, turustaja või firma esindus.

Otsese ekspordi erinevused kaudsest ekspordist:

• tootjal on võimalus ise turgu valida;
• eksporti teostab tootja ise, mitte selleks volitatud organisatsioon;
• tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest.

Otsese ekspordi eelised kaudse ekspordi ees:

• suurem müügikogus ja kasum;
• tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse plaanide (turustus, hind, reklaam, teenindus jne) koostamise ja täitmise üle;
• kiirem ja kvaliteetsem tagasiside;
• suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale;
• parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, patente ja muid mittemateriaalseid väärtusi;
• võimalus omandada rikkalikum kogemuste pagas rahvusvahelises turunduses.

Üldiselt leitakse, et suurematele turgudele on kasulikum ise eksportida, kuna õige juhtimisega kaetakse ekspordiosakonna loomise ja tegutsemise kulud ning saadakse tulu. Kui tulevasi tarbijaid on lihtne määratleda ning nendeni jõuda, siis peaks otsene eksport olema edukas. Otsese eksportimise nõrgaks küljeks on tunduvalt suurem risk, kuna kõik kulud ja kogu vastutus on tootja kanda.^[5]

Kaudne eksport

Ettevõte on kaudseks eksportijaks, kui tema toodangut müüakse välisturul kodumaiste vahendajate kaudu. Tootja on ekspordis passiivne osaline, kogu eksporttöö teeb ära vahendaja. Tootja ülesanne on toodangu valmistamine ja selle kättetoimetamine vahendaja organisatsioonile. Sel juhul ei pea tootja ise rahvusvahelise turundusega tegelema. Kaudsel eksportimisel tehakse koostööd kodumaiste ekspordivahendajatega: tooraaine väljaveo firmad, välismaised agendid, ekspordikorraldusfirmad.

Kaudse ekspordi eelised otsese ekspordi ees:

• väikesed investeeringud;
• tagasihoidlik risk;
• tegutsemisvõimalus sihtturgu tundmata;
• turustusprobleemidest vabanemine;
• kohene tulu.

Kaudse eksportimise puudused:

• väike kasum;
• olematu turukontroll;
• tarbijatega otsekontakti puudumine;
• tagasiside puudumine;
• paindumatus ja aeglus tarbijaeelistuste muutumisel;
• ekspordifirmast sõltumine.

Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või kuhu ise minna ei soovita.^[6]

Suurimad ekspordiriigid

Maailma esikümme: suurima ekspordiga riigid aastal 2012^[7]

Koht	Riik	Eksporditulu USA dollarites
1.	Hiina	2 057 000 000 000
2.	Ameerika Ühendriigid	1 564 000 000 000
3.	Saksamaa	1 460 000 000 000
4.	Jaapan	773 900 000 000
5.	Prantsusmaa	567 100 000 000
6.	Lõuna-Korea	552 600 000 000
7.	Holland	538 500 000 000
8.	Venemaa	529 600 000 000
9.	Itaalia	478 900 000 000
10.	Suurbritannia	474 600 000 000

Eksport Eestis

 Pikemalt artiklis Eesti eksport

Aastal 2012 kasvas Eestis kaupade ja teenuste eksport võrreldes eelnenud aastaga 7,7%. Ekspordi kogumaht oli 15,7 miljardit eurot. Kaupade eksport kasvas 4,5% ja kaupu eksporditi 12,6 miljardi euro eest. Võrreldes aastaga 2011 kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 14,5%. Lisaks kasvas keemia ning keemiatoodete väljavedu 14,5% ning plasti- ja kummitoodete eksport 9,9%. Enim ehk 9,1% vähenes mineraaltoodete väljavedu. 29% koguekspordist moodustasid masinad ja seadmed, 15% mineraalsed tooted ning 9% põllumajandussaadused ja toidukaubad. Täheldatud on suure lisandväärtusega sektorite, nagu masinate ja seadmete ning keemiatoodete suuremat konkurentsivõimet. Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses on viimastel aastatel jäänud 0,08% ja 0,09% kanti. Aastaks 2015 on Eesti eesmärk suurendada ekspordi osatähtsust maailmas 0,1%-ni ja aastaks 2020 0,11%-ni.^[8]

Vaata ka

• Rahvusvaheline kaubandus