From Wikipedia, the free encyclopedia
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki. See hõlmab ka kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis.[1]
![]() | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Mõistet eksport hakati kasutama 15. sajandil. Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast exportare 'ära viima'. Sõna selle tänapäevases tähenduses võeti kasutusele 17. sajandil.[2]
Kuna eksportimisega müüakse tooteid koduturust väljapoole, siis tavaliselt tähendab eksport ka:
Tänapäeval eristatakse kahte eksportimismeetodit: otsest ja kaudset eksporti. Tihti kasutavad firmad oma kaupade ekspordil mõlemat meetodit.[4]
Otsese ekspordi korral täidab kaubapakkuja või tema esindaja kõiki turunduse ja väljaveodokumentidega seotud ülesandeid. Seega korraldab otsest eksporti sihtriigi agent, turustaja või firma esindus.
Otsese ekspordi erinevused kaudsest ekspordist:
Otsese ekspordi eelised kaudse ekspordi ees:
Üldiselt leitakse, et suurematele turgudele on kasulikum ise eksportida, kuna õige juhtimisega kaetakse ekspordiosakonna loomise ja tegutsemise kulud ning saadakse tulu. Kui tulevasi tarbijaid on lihtne määratleda ning nendeni jõuda, siis peaks otsene eksport olema edukas. Otsese eksportimise nõrgaks küljeks on tunduvalt suurem risk, kuna kõik kulud ja kogu vastutus on tootja kanda.[5]
Ettevõte on kaudseks eksportijaks, kui tema toodangut müüakse välisturul kodumaiste vahendajate kaudu. Tootja on ekspordis passiivne osaline, kogu eksporttöö teeb ära vahendaja. Tootja ülesanne on toodangu valmistamine ja selle kättetoimetamine vahendaja organisatsioonile. Sel juhul ei pea tootja ise rahvusvahelise turundusega tegelema. Kaudsel eksportimisel tehakse koostööd kodumaiste ekspordivahendajatega: tooraaine väljaveo firmad, välismaised agendid, ekspordikorraldusfirmad.
Kaudse ekspordi eelised otsese ekspordi ees:
Kaudse eksportimise puudused:
Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või kuhu ise minna ei soovita.[6]
Maailma esikümme: suurima ekspordiga riigid aastal 2012[7]
Koht | Riik | Eksporditulu USA dollarites |
---|---|---|
1. | Hiina | 2 057 000 000 000 |
2. | Ameerika Ühendriigid | 1 564 000 000 000 |
3. | Saksamaa | 1 460 000 000 000 |
4. | Jaapan | 773 900 000 000 |
5. | Prantsusmaa | 567 100 000 000 |
6. | Lõuna-Korea | 552 600 000 000 |
7. | Holland | 538 500 000 000 |
8. | Venemaa | 529 600 000 000 |
9. | Itaalia | 478 900 000 000 |
10. | Suurbritannia | 474 600 000 000 |
Aastal 2012 kasvas Eestis kaupade ja teenuste eksport võrreldes eelnenud aastaga 7,7%. Ekspordi kogumaht oli 15,7 miljardit eurot. Kaupade eksport kasvas 4,5% ja kaupu eksporditi 12,6 miljardi euro eest. Võrreldes aastaga 2011 kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 14,5%. Lisaks kasvas keemia ning keemiatoodete väljavedu 14,5% ning plasti- ja kummitoodete eksport 9,9%. Enim ehk 9,1% vähenes mineraaltoodete väljavedu. 29% koguekspordist moodustasid masinad ja seadmed, 15% mineraalsed tooted ning 9% põllumajandussaadused ja toidukaubad. Täheldatud on suure lisandväärtusega sektorite, nagu masinate ja seadmete ning keemiatoodete suuremat konkurentsivõimet. Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses on viimastel aastatel jäänud 0,08% ja 0,09% kanti. Aastaks 2015 on Eesti eesmärk suurendada ekspordi osatähtsust maailmas 0,1%-ni ja aastaks 2020 0,11%-ni.[8]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eksport |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.