Esterelliit

Esterelliit on vulkaaniline kivim. Esterelliidiks nimetatakse täielikult kristalliinset datsiiti või andesiiti või enam kui 5% kvartsi sisaldavat dioriiti. Kivim sisaldab kvartsi ja küünekivi fenokristalle; kihiti ka andesiini; kivim on täis heledaid plagioklassi kristalle.^[1]

Esterelliit.

Esterelliit defineeriti esimest korda 1897. aastal. Kivimit eritles prantsuse geoloog Auguste Michel Lévy ning see sai nimetuse Estereli massiivi järgi Prantsusmaa Vari departemangus ja Alpes-Maritimesi departemangus.^[2] Seal esineb see daikide ja teiste intrusioonidena. Algselt datsiidiks liigitatud kivimi puhul selgus hiljem, et see võib keemiliselt koostiselt ka andesiidiks osutuda.^[3] Mõnes kohas on esterelliit tekkinud ka laavast, seal sarnaneb see väga Pelée vulkaanist pärinevate porfüüridega.^[4] Kivim on tekkinud Permis.^[5]

Roomlased kaevandasid esterelliiti ja kasutasid seda kaarikuteede sillutamiseks; esterelliiti viidi siis kõikjale Rooma riigi Euroopa aladele.^[6] Ka on esterelliidist valmistatud Santa Maria Maggiore basiilika sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda Estereli siniseks porfüüriks (porphyre bleu de l'Estérel).