Faas

See artikkel räägib võnkumise faasist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Faas (täpsustus).

Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist. Näiteks harmooniliselt muutuva suuruse

${\displaystyle s(t)=A\,\sin \,(\omega t+\psi )}$

---

faas (funktsiooni argument) on ${\displaystyle \omega t+\psi ,}$

kusjuures

${\displaystyle \omega =2\pi f}$ on ringsagedus;

${\displaystyle \psi }$ on algfaas, mis iseloomustab võnkuvat suurust aja mõõtmise alghetkel (t = 0);

${\displaystyle f}$ on sagedus;

${\displaystyle A}$ on võnkumise amplituud.

Faasi väljendatakse tavaliselt nurgaühikutes, kusjuures funktsiooni perioodile vastab vahemik 2π radiaani ehk 360°.

Kaks perioodilist võnkumist on omavahel faasis nihutatud nurga θ võrra

Faasinihe

Kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahet nimetatakse faasinihkeks. Vahelduvvooluahelate talitlusnäitajana kasutatakse sageli pinge ja voolu vahelist faasinihet, mida iseloomustatakse tema trigonomeetrilise funktsiooniga cos φ (vt võimsustegur).

Kui kahe sama sagedusega võnkumise omavaheline faasinihe on pool võnkeperioodi (π radiaani ehk 180°), siis öeldakse, et võnkumised on vastandfaasis.

Vaata ka

• Sagedus
• Faas (elekter)