Front-end veebiarendus

Front-end veebiarendus on andmete teisendamine graafiliseks liideseks kasutades selleks HTML, CSS ja Javascripti, et kasutajad saaksid andmetega suhelda ja neid vaadata.

Vahendid, mida kasutatakse front-end veebiarenduses

On olemas mitmeid vahendeid ja platvorme (WordPress, Joomla, Drupal, Magento, Mobirise, Wix jne), mida kasutatakse veebilehtede front-end’i arendamisel. Nende vahendite mõistmine annab teadmise, milliste vahendite kasutamine on parim mingi kindla eesmärgi saavutamisel näitab erinevust hea ja halva veebilehe arendamisel.^[1]

Hüperteksti märgistuskeel (HTML, Hyper Text Markup Language)

Hüperteksti märgistuskeel (HTML) on selgroog iga veebilehe arendamise protsessis, milleta veebileht eksisteerida ei saa. Hüpertekst (Hypertext) tähendab seda, et tekstil on hüperlingid (hyperlinks) ning kui kasutaja vajutab lingi peale, siis avaneb uus veebileht. Märgistuskeel (markup language) näitab seda, et teksti on võimalik muuta piltideks, tabeliteks, linkideks ja muudeks kujutusteks. HTML on see, mis annab üldse raamistiku sellele, kuidas veebileht välja näeb. HTMLi töötas välja Tim Berners-Lee. Kõige uuema HTMLi versiooni nimi on HTML5 ja see väljastati 28.10.2014. See versioon sisaldab uusi ja efektiivseid viise elementide, näiteks video- ja helifailide käsitlemiseks.

CSS

CSS (ingliskeelne lühend sõnadest Cascading Style Sheets – kaskaadlaadistik) on küljendamisel kasutatav märgistuskeel, milles märgitakse üles peamiselt veebilehtede kujundust. CSS annab igale lehele ainulaadse ilme, et see erineks teistest.

JavaScript

JavaScript on objekt-orienteeritud programmeerimiskeel mis kasutatakse veebilehtede skriptimiseks. JavaScript kood võib kasutada dokumendi objektimudelit (DOM), et mõjutada veebilehte sündmuste reageerimisele, näiteks kui kasutaja sisestab veebilehele midagi.

Kasutades AJAX on võimalik veebilehtede tagaplaanil päringuid teha ja andmeid vastu võtta ja saata, mitte segades avatud veebilehe olekut ja selle välja nägemist.

WebAssembly

WebAssembly, mida toetavad suurimad veebibrauserid (Google, Mozilla, Microsoft) on JavaScriptile ainuke alternatiiv, mis võimaldab koodi käitada veebilehtedel (ilma plugini abita, nagu näiteks Flash, Java või Silverlight). Enne seda oli asm.js (JavaScripti alamtüüp, mis töötas kõigis veebibrauserites), mida kasutati alternatiivina veebibrausirtel, mis ei toetanud WebAssembly’t või mis keelasid selle kasutamise turvariski eesmärgil. Üldiselt rääkides programmeerijad ei programmeeri WebAssemblys (või asm.js) otseselt, kuid nad kasutavad programmeerimiskeeli näiteks Rust, C, või C++ või teoreetiliselt mis tahes keelt, mis sellele kompileerub.

Arenduse eesmärgid

Veebiarendaja peab silmas järgmisi punkte, kasutades selleks olemasolevaid tehnikaid ja tööriistu, et jõuda lõpuni: ^[1]

Kättesaadavus

Mobiilseadmete pideva arengu juures (nt nutitelefonid, tahvelarvutid jms) peavad arendajad silmas pidama seda, et nende veebileht avaneb igas seadmes ja igas veebibrauseris korrektselt, ilma vigadeta. Seda saab teha kasutades CSS-i.

Jõudlus

Jõudluse eesmärgid on peamiselt seotud renderdamise ajaga, manipuleerides HTML, CSSi ja JavaScripti, et tagada veebilehe kiire avanemine.