Funcken

Funcken, varem Funcke oli Waldeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1786. aastal.

See artikkel on Liivimaa suguvõsast; Kuramaa põlisaadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Funck.

---

Funckeni suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Waldecki oobersti Georg Philipp Funckega.^[1] Tema pojapoeg Rembert Funcke (1597−1654) astus Rootsi teenistusse, tõusis ooberstiks ja oli Liivimaa viitsekuberner. 6. juunil 1646 sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud; ta hakkas perekonnanimena kasutama nimekuju Funcken^[2]. Temaga sai alguse suguvõsa Liivimaa liin, mis suri meesliinis välja 1786. aastal.

Funckenid rüütelkonna matriklis

1747. aasta 29. juunil (vkj) kanti Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761) ja suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse.

Suguvõsa liikmeid

• Reinhart Rembert von Funcken (1597−1654), Rootsi sõjaväelane (ooberst), krahv Magnus Gabriel De la Gardie Kuressaare krahvkonna^[3] asehaldur ja Liivimaa maanõunik (1651), Liivimaa viitsekuberner^[2], Saaremaa maanõunik^[3], Liivimaa Liezēre, Mēdzūla mõisaomanik
• Rembert von Funcken (1632−1709), Rootsi sõjaväelane (jalaväe kindralmajor), Tallinna komandant, rügemendikomandör, Ingerimaa viitsekuberner^[2], Riia viitsekuberner
• Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761), Rootsi sõjaväelane (major)^[3], Liezēre ja Mēdzūla mõisnik, kanti 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse nr 75 all
• Magnus Gabriel von Funcken (1692−1740), Rootsi sõjaväelane (major), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
• Rembert von Funcken (1724−1786), sillakohtunik, suguvõsa viimane esindaja, mõisaomanik

Funckeni suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa läti distrikt:
  • Liezēre (Lösern) (1649−1825), Oļi (Ohlenhof) (kuni 1797), Ozolamuiža (Eckhof) (1649−1825), Vējeva (Fehgen) (1630−1632), Viesiena (Fehsen) (1630−1632)