Gersdorff

Gersdorff on Saksamaalt, tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas asuvast Ülem-Lausitzist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Gersdorffi suguvõsa aadlivapp

Suguvõsa esivanemaks Liivimaal oli Rootsi sõjaväelane, Toolse (1614–1617) ja Padise (1618/19) kindluseülem, kapten Jürgen von Gersdorff, kellele kuulus Laiuse kihelkonnas Rääbise mõis.

4. detsembril 1693 sai Närke ja Värmlandi jalaväerügemendi kortermeister Georg Gersdorff (1628–1709] naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal nr 1282 all Rootsi rüütelkonda.^[1]

Gersdorffid olid kantud 1745. aastal Eestimaa rüütelkonna ja 29. juulil 1747 ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 67 all. Gersdorffid (vene k. Герсдорф) olid ka kantud^[2] Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse^[3].

Suguvõsa liikmeid

• Moritz Heinrich von Gersdorff (1714–1762), Venemaa kindralmajor, Riigikontori (Staatscomptoir) asepresident
• Friedrich Johann von Gersdorff (1735–1805), Ingeri Kummolovo mõisnik, Peeter I ihuarsti Johann Blumentrosti (1676–1756) väimees
• Moritz Friedrich von Gersdorff (1747–1820), Riia asehaldurkonna aadlimarssal 1786–1792, Liivimaa maanõunik
• Friedrich Salomon von Gersdorff (1775–1848), Kummolovo mõisnik, Malta ordu rüütel
• Ernst von Gersdorff (1806–1883), Venemaa kindralleitnant, salanõunik, keiserliku õukonna ülemjäägermeister
• Friedrich von Gersdorff (1838–1898), Venemaa kindralmajor
• Alexander von Gersdorff (1839–1911), Venemaa kindralmajor
• Georg von Gersdorff (1856–1923), Liivimaa maanõunik
• Arthur Moritz von Gersdorff (1856–?), Stavropoli kubermangu maapealik
• Viktor von Gersdorff (1884–?), Orenburgi kubermangu maapealik