Guido Sammelselg

Guido Sammelselg (20. aprill 1956^[1] – 4. september 2013 Varna, Bulgaaria) oli eesti ettevõtja ja kunstimetseen.

Sammelselg lõpetas 1981. aastal kaugõppes Tartu ülikooli õigusteaduskonna^[2][3] ja 1991. aastal Eesti Kõrgema Kommertskooli (hilisem EBS)^[1]. Nõukogude ajal töötas ta Eesti NSV Justiitsministeeriumis^[2] ja 1981–1988 Eesti NSV Riiklikus Ehituskomitees^[1].

Ettevõtlusega hakkas ta tegelema 1990. aastate suhkrudefitsiidi aegu^[2]. Koos onupoeg Jaak Roosipuu ja Arvo Kasega asutas ta hulgifirma Dunker^[3], mis pani 300–500-tonnised suhkrulaevad Helsingist Tallinna suhkrut tooma.^[2] Dunkrist lahkunud Armin Kõomägi, Sven Mansberg ja Indrek Prants lõid 1993. aastal hulgifirma ja hilisema logistikaettevõtte Smarten.^[3]

Suhkruärist teenitud raha investeerimiseks pangandusse tegi talle 1992. aastal ettepaneku Tallinna Panga toonane juhtkond^[2]; koos Jaak Roosipuu ja Targo Rausiga ostis ta poole pangast.^[3] Aastatel 1992^[4]–1996 oli Sammelselg panga juht, 1996–1998 nõukogu esimees.^[2][3][1] 1997. aastal teatas Sammelselg Eesti Pangaliidu juhina, et Ühispank annab klientidele altkäemaksu ja on rahastanud erakondi; Ühispank omakorda süüdistas Sammelselga korruptsioonis.^[3] 1998. aastal müüs ta oma osaluse pangas ning lahkus pangandusest^[2], kapitalinappuse tõttu müüdi Tallinna Pank Ühispangale^[3].

1999. aastal rajas Guido Sammelselg koos Prantsi, Mansbergi ja Kõomäega jaekaupluste keti Säästumarket, mis 2001. aastal müüdi soomlastele.^[3]

Ettepanekuga raudtee erastamiseks pöördus Sammelselja poole Aadu Luukas. Algselt loodi selleks ettevõte Rail Invest, mis aga lõpetas töö erastamise venides.^[2] 2001. aastal erastas Sammelseljale ja Jüri Käole kuuluv firma Baltic Rail Service 1 miljardi krooni eest Eesti Raudtee.^[5][6] 2006. aastal ostis riik raudteefirma tagasi juba 2,35 miljardi krooni eest.^[2] 2007. aastal kinnitas Sammelselg Eesti Ekspressile, et Reformierakond nõudis raudtee ostmisel pistist, kuid hiljem loobus süüdistustest^[3][7].

Muuhulgas oli Guido Sammelselg 1999. aastast tegev ka kinnisvaraäris, olles Kramer Kinnisvara OÜ juhatuse liige.^[2][1]

2004. aastal ostis Sammelselg suurosaluse Wimax-tehnoloogia abil internetiühendusi pakkuvas Eesti telekommunikatsiooniettevõttes Voicenet, mis sai hiljem nimeks Norby Telecom^[3] ja 2010. aastal pankrotistus. Norby makseraskuste tõttu pankrotistus 2009. aastal ka Sammelselg ise.^[8][9]

Kunstihuvilisena toetas Guido Sammelselg Eesti noori kunstnikke nii Eestis kui ka võõrsil.^[10] Ta oli ka ise kunstikoguja, kes vanemast kunstist alustanult keskendus põhiliselt siiski Eesti nüüdiskunstile^[11]. Samuti kuulus talle väärtuslik kogu paberrahasid^[2]. Oma kunstikogu esitles ta esimest korda 2005. aastal galeriis Vaal^[3]. Samal aastal asutas ta koos Armin Kõomäega MTÜ Noor Kunst, et toetada ja innustada Eesti kunstnike kõige nooremat põlvkonda^[12].

Sammelselg oli Eesti Kõrgema Kommertskooli nõukoja liige ja Jalgratturite Liidu juhatuse liige^[1].

Tunnustus

2001. aastal pälvisid Guido Sammelselg ja Jüri Käo aasta ärimehe tiitli ajalehelt Äripäev Eesti Raudtee erastamise eest.

Isiklikku

Guido Sammelselg oli abielus, tal oli kolm last^[1]. Tema ema Haili Sammelselg oli ooperilaulja Estonia teatris, onu Heinrich Sammelselg aitas aga sõja ajal paljudel Soome põgeneda, kogus kunsti ning kandis Nõukogude ajal valuutaga hangeldamise eest 12 aastat vanglakaristust.^[3]