Haav

Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, mille korral pind suhteliselt kiiresti rebeneb, lõigatakse või torgatakse läbi (lahtine haav), samuti kui kahjustatakse naha all asuvaid kudesid või elundeid (muljumishaav). Haava põhilisteks tunnusteks on verejooks, valulisus ja koedefekt.

See artikkel räägib vigastusest; perekonnanime kohta vaata artiklit Haav (perekonnanimi)

---

Väike lõikehaav sõrmel

Patoloogias on haav naha või limaskesta ja/või nendealuste kudede mehaaniline vigastus.^[1]

Haavade liigitus

Akuutsed haavad

Akuutseid haavu liigitatakse

• haavade põhjuse (traumad, operatsioonid ja termilised kahjustused) järgi;
• vigastuse sügavuse järgi (lihtsad või komplitseeritud);
• tekkepõhjuse järgi (laskehaav, torkehaav, põletushaav, lõikehaav, söövitushaav, põrutushaav jne).

Akuutsed haavad paranevad üldjuhul hästi 2–3 nädala jooksul.

Krooniline haavand

Kroonilised haavandid on lamatis, venoosne haavand, arteriaalne haavand, segatüüpi ehk kombineeritud haavand ja diabeetiline haavand.

Krooniline haavand on enamasti visuaalselt raskesti hinnatav ning selle ravi venib nädalate- või kuudepikkuseks.^[2]

Esmaabi

Lahtiste haavade korral on esmaabi põhimõtteliselt ühesugune: verejooks tuleb kõigepealt peatada käega haava kokku surudes või rõhksideme abil. Arteriaalse verejooksu korral aga pingsideme (žguti või täispuhutava manseti) abil. Haav tuleb katta kuiva steriilse sidemega, vältida tuleb nakkuse sattumist haava. Esmaabi juurde kuulub ka valutustamine, mis on vajalik põletuste, suurte haavade ja lahtiste luumurdude korral. Suuremad haavad vajavad õmblemist.

Haava on vaja jälgida, et märgata infektsiooni tunnuseid: haava ümbruse turse, punetus, valulikkus, mäda eritumine, rohke eritis, äkiline verejooks.

Ravi

Haavu ravitakse üldjuhul universaalsete haavaravivahenditega, mis sobivad ühtviisi hästi kõikidele haava liikidele kõigis paranemisfaasides. Tüsistunud haava ravitakse antibiootiliste salv- ja geelsidemete abil. Mädase haava puhastamiseks võib kasutada vesinikperoksiidi 1–3% lahust.^[1]

Haavu on varem ravitud ka vaklade, kaanide ning isegi seguga laukudest, veinist ja lehma sapist.^[3]

Vaata ka

• haavand
• trauma