Haavandiline pododermatiit

Haavandiline pododermatiit on bakteriaalne infektsioon ja põletikuline reaktsioon lindude, näriliste ja jäneste jäsemetel.

Kui see haigus esineb jänestel, nimetatakse seda ka “haavandiliste kandade” (sore hocks) haiguseks, kui lindudel, siis öeldakse inglise keeles selle kohta ka bumblefoot. Samu termineid kasutatakse ka siis, kui kirjeldatakse haavandilist pododermatiiti närilistel.^[1] Seda haigust esineb sageli kodu- ja veelindude (kanade, partide ja vuttide) hulgas.

Põhjused

Haavandilist pododermatiiti saab tavaliselt seostada infektsioonist tabandunud lindude ja loomade kehvade pidamistingimustega ning seetõttu on haiguse esinemise tõenäosus suurem vangistuses peetavatel kui looduses elavatel loomadel. Pidevalt kõval, karedal või teravate osadega pinnal liikumisel võivad loomadel tekkida jalataldadele väikesed haavad, mis on väga vastuvõtlikud patogeensetele bakteritele. Haavandilise pododermatiidi põhjustajaks on enamasti bakterid tüvedest Staphylococcus, Pseudomonas ja Escherichia coli, kusjuures nakkuse kõige tavalisem põhjustaja on Staphylococcus aureus.^[2]

Sümptomid

Lindudel võib haavandilise pododermatiidi jagada esinemisvormide järgi kolme tüüpi.

1. Esimest tüüpi infektsiooni korral on linnu jalatallal näha väikest punetavat või läikivat ala.
2. Teist tüüpi infektsioon on veidi tõsisem, kuna sel juhul on haigustekitajad juba läbinud naha ja nahaalustes kudedes hakkab moodustuma põletikukolle.
3. Kolmandat tüüpi infektsiooni korral võivad olla linnul tekkinud suured mädakolded ja põletiku tõttu võivad jalgadel või varvastel olla tekkinud juba tõsised moonutused, mis tavaliselt põhjustavad haigele valu ja ebamugavust, raskendavad liikumist ning takistavad looma normaalset elutegevust.

Ravi

Ravi kujutab endast tavaliselt haavandi avamist, mäda eemaldamist ja haava mõrusoolalahuses leotamist. Lisaks määratakse loomale antibiootikumravi. Haava lokaalseks desinfitseerimiseks kasutatakse tihti povidoonjodiidi.