Haigur

Haigur (Ardea) on lindude perekond haigurlaste sugukonnast. Sellesse perekonda kuuluvad liigid on pika kaelaga, pikliku keha ja pikkade jalgadega, harilikult ligikaudu 80–100 cm või enam pikad.

Haigur
Savannihaigur
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes
Sugukond	Haigurlased Ardeidae
Perekond	Haigur Ardea Linneaus, 1758

Hallhaigur Piirissaarel

Haigrud toituvad mageda või riimveega veekogude kaldavees, ka kalatiikides, püüdes sealt kalu, kahepaikseid, putukatevastseid jm.

Haigrud on enamasti väga laia levikuga linnud. Nad pesitsevad kolooniates, tehes pesad suurte ja haraliste puude otsa.

Haigrutel on tugevad ja teravatipulised nokad. Nende lend on rahulik, jättes küllaltki raske mulje. Haigrute kael on lennu ajal alati kõverdatud.

Taksonoomia

Mõned perekonna Ardea liigid on väga lähedaselt suguluses, näiteks Hall-, Ameerika-, ja Koko-hallhaigur. Samas on paljud teadlased hõbehaigru paigutanud hoopis omaette perekonda Egretta või Casmerodius .

Liigid

Perekonda kuulub 16 liiki:^[1]

• aafrika väike-hõbehaigur (Ardea brachyrhyncha)
• ameerika hallhaigur (Ardea herodias)
• Ardea coromanda
• austraalia väike-hõbehaigur (Ardea plumifera)
• hallhaigur (Ardea cinerea)
• hõbehaigur (Ardea alba)
• koko-hallhaigur (Ardea cocoi)
• koljathaigur (Ardea goliath)
• mangroovihaigur (Ardea sumatrana)
• purpurhaigur (Ardea purpurea)
• savannihaigur (Ardea melanocephala)
• terai-haigur (Ardea insignis)
• tuhkhaigur (Ardea humbloti)
• valgepea-haigur (Ardea pacifica)
• veisehaigur (Ardea ibis)
• väike-hõbehaigur (Ardea intermedia)

Eestis elavad hõbe-^[2] ja hallhaigrud. Kohatud on ka pupurhaigrut.^[3]

Tiibu soputav hõbehaigur Tartus, Supilinna tiigi kaldal 2017. aastal.