Helmholtzi medal

Helmholtzi medal (saksa keeles Helmholtz-Medaille) on teadusauhind, mis asutati 1891. aastal kui autasu teadlastele silmapaistvate saavutuste eest algselt loodus- ja tehnikateaduste ning meditsiini ja epistemoloogia valdkonnas; tänapäeval ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas.

Hermann von Helmholtz

Auhind on nimetatud saksa teadlase ja filosoofi Hermann von Helmholtzi järgi. Esimesed neli medalisaajat 1892. aastal pakkus välja Helmholtz ise.^[1]

Helmholtzi medalit annab välja iga kahe aasta tagant 1992. aastast Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia. Varem korraldasid auhinna määramist Preisi Teaduste Akadeemia, Saksa Teaduste Akadeemia Berliinis (1946. aastast) ja Saksa DV Teaduste Akadeemia.

Laureaate

1892–1945

• 1892 – Robert Wilhelm Bunsen, William Thomson
• 1898 – Rudolf Virchow
• 1904 – Santiago Ramón y Cajal
• 1906 – Antoine Henri Becquerel
• 1914 – Max Planck
• 1918 – Wilhelm Conrad Röntgen

1946–1990

• 1959 – Otto Hahn, Gustav Hertz, Max von Laue
• 1961 – Niels Bohr
• 1964 – Paul Dirac
• 1971 – Vladimir Fock
• 1975 – Louis de Broglie, Andrei Kolmogorov
• 1981 – Pjotr Kapitsa
• 1987 – Aleksandr Prohhorov

alates 1994

• 1994 – Manfred Eigen
• 1996 – Noam Chomsky
• 1998 – Roger Penrose
• 2000 – Jürgen Habermas
• 2014 – Murray Gell-Mann
• 2022 – Katalin Karikó