Hermann Samson
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Hermann Samson (ladina Hermannus Samsonius; läti Hermanis Samsons; 4. märts 1579 Riia – 16. detsember 1643 Riia, Rootsi kuningriik) oli Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent.
Remove ads
Elulugu
Hermann Samson õppis 1599. aastast Rostocki ülikoolis ladina ja kreeka kirjandust Eilhard Lubinuse (1565–1621) juures ja seejärel Wittenbergi ülikoolis teoloogiat (Mag. 1605), võitles Poola ajal jesuiitide tegevuse vastu.
Hermann Samson oli 1616–1643 Riia Püha Peetri kiriku ülempastor[1] ja Riia ülempastor ning nimetati Gustav II Adolfi poolt 23. augustil 1622 Liivimaa superintendendiks[2] [3].
1626. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogu "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt", nn "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab nõidu, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.[4]
1638. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina talle Vestiena (Festen) mõisa.[5]
19. septembril 1641 sai Hermann Samson[6] Rootsi aadlikuks[7], kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda. Samsonite järeltulijad immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda aadlinimega Samson-Himmelstjerna (nt 2349[8]).
Riia toomkiriku ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas Gustav II Adolfi kohtumist.[9]
Remove ads
Perekond
Tema vanemad olid Riia linnasoldatite ülem (bürgerhauptmann) Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker. Isa surma järel 1583 sai tema kasuisaks Riia kaupmees Boriss Depkin.
Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar.[10] Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja Hermann von Samson (1619–1678), kes oli Riia bürgermeister[11] ja Riia linnusekrahv, Vestiena (Festen) ja Bīriņi (Koltzen) mõisnik.[12][13]
Remove ads
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads