Hollandi Antillid

Hollandi Antillid (ajalooline nimi Hollandi Lääne-India) oli aastatel 1954–2010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne maa. 1986. aastal eraldus Aruba, 15. oktoobril 2010 kaotati Hollandi Antillid kui maa ning moodustati kaks uut Madalmaade Kuningriigi maad Curaçao ja Sint Maarten, ülejäänud saared Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius aga said Hollandi osadeks kohaliku omavalitsuse üksuste 'eriomavalitsuste' (bijzondere gemeente), mis kokku moodustavad Kariibi Hollandi.

Hollandi Antillid
hollandi Nederlandse Antillen
Hollandi Antillide lipp Hollandi Antillide vapp
Pindala: 800 km²
Elanikke: 197 041 (2009)
Rahvastikutihedus: 246 in/km²
Pealinn: Willemstad

Loodus

Kliima

Aasta keskmine temperatuur on Tuulealustel saartel 27,8 °C ja Tuulepealsetel saartel 27,0 °C.

Aasta keskmine sademete hulk oli 2003. aastal vastavalt 450 mm ja 1758 mm.

Ajalugu

Mõlemad saarterühmad avastasid ja koloniseerisid hispaanlased 1493–1499. 17. sajandil okupeeris saared Hollandi Lääne-India Kompanii ja rajas sinna orjakaubanduse keskused. Orjapidamine keelustati 1863. aastal.

1954. aastal said Hollandi Antillid täieliku autonoomia siseasjades. Välispoliitika ja riigikaitse eest vastutab Holland. 1986. aastal eraldus Hollandi Antillidest Aruba.

Haldus

Hollandi Antillid ei olnud jaotatud haldusüksusteks, kuid igal saarel oli omavalitsus.

Hollandi Antillidele kuuluvad saared jaotusid kahte rühma, mida eraldab Kariibi meri (vahemaa umbes 800 km):

• Tuulealuste saarte rühmas Venezuela ranniku lähedal:
  • Bonaire, kaasa arvatud Klein Bonaire (Väike Bonaire)
  • Curaçao, kaasa arvatud Klein Curaçao (Väike Curaçao)
• Tuulepealsete saarte rühmas
  • Saba
  • Sint-Eustatius
  • Saint-Martini saar (Sint Maarten). Hollandi Antillidele kuulub saare lõunapool.

1. juulil 2007 plaaniti esialgu kaotada Hollandi Antillid kui haldusüksus, see toimus 15. oktoobril 2010. Selle asemel moodustati eraldi autonoomsete üksustena Curaçao ja Sint Maarten, mille staatus sarnaneb 1986. aastal Hollandi Antillidest eraldunud Aruba omaga. Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius moodustavad Hollandi eristaatusega vallad.

Majandus

Tuluallikaiks olid peamiselt turism ja offshore-majandus.

Suurem osa kaupadest imporditi USA-st ja Mehhikost.

Vaene pinnas ja veepuudus pärssisid põllumajandust.

Rahaühikuks oli Hollandi Antillide kulden (ANG).

Kommunikatsioonid

Telejaamu oli 3 (lisaks neile ka kaablioperaator, mis edastas USA satelliidijaamu ja 4 Venezuela kanalit).

Sport

AHO oli Hollandi Antillide maakood, mida kasutas Rahvusvaheline Olümpiakomitee.