Venezuela

Venezuela (mööndav nimekuju Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas.

Venezuela Bolívari Vabariik hispaania República Bolivariana de Venezuela
Venezuela lipp Venezuela vapp
Riigihümn	"Gloria al bravo pueblo"
Pealinn	Caracas
Pindala	912 050 km² [1]
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	28 515 829 (2019)[2]
Rahvastikutihedus	31,3 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Nicolás Maduro
Iseseisvus	5. juuli 1811
SKT	482,359 mld $ (2014)[3]
SKT elaniku kohta	15 692 $ (2014)[4]
Valuuta	Venezuela bolivar (VED)
Ajavöönd	maailmaaeg –4
Tippdomeen	.ve
Telefonikood	58

Video Venezuela 1975. aastal loodud muusikaharidusprogrammist El Sistema

Venezuela piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.

Loodus

Venezuela kõrgeim tipp on 4978 meetri kõrgune Pico Bolívar, mis asub Andides, täpsemalt Sierra Nevada de Mérida mäeahelikus.

Rahvastik

Venezuelas elab 2020. aasta andmetel 33 172 327 inimest.

Tunnis sünnib Venezuelas 68 ja sureb 16 inimest.

Rahvastiku aastane juurdekasv on +1,7% ehk Venezuela rahvaarv on kasvav.

Suurima osa Venezuela elanikkonnast moodustavad 16–64-aastased naised. Kõige vähem elab Venezuelas üle 65-aastasi mehi.

Venezuela on suure vanemaealiste osatähtsusega riik, sest vanemad mehed ja naised moodustavad suurima osa rahvaarvust.

Venezuela on jõudnud demograafilise arengu 5. etappi, sest keskmine oodatav eluiga on kõrge.

Hispaania keel on Venezuela ametlik keel. Ameerika põliskeeltel on nende piirkonnas ka ametlik staatus, isegi kui enamik neist on praegu ohustatud. Wayuu, pemoni keel ja Varao keel on Venezuelas enim räägitud Ameerika põliskeeled.

Asustus

Venezuela on üks Ladina-Ameerika enim linnastunud riike; valdav enamus venezuelalasi elab põhjapoolsetes linnades, eriti pealinnas Caracases, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 93% elanikkonnast elab Põhja-Venezuela linnapiirkondades; 73% elab rannikust vähem kui 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel.^[5] Kuigi peaaegu pool Venezuela maismaast asub Orinocost lõuna pool, elab seal vaid 5% venezuelalastest. Suurim ja tähtsaim linn Orinocost lõuna pool on Ciudad Guayana, mis on rahvaarvult kuues linnastu. Teised suuremad linnad on Barquisimeto, Valencia, Maracay, Maracaibo, Barcelona-Puerto La Cruz, Mérida ja San Cristóbal.

Riik

Lipp

Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne trikoloor. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte.

Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.^[6]

Vapp

Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Osariik (Venezuela)

Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks.

Venezuela 1. järgu haldusüksused

Amazonase osariik Anzoátegui osariik Apure osariik Aragua osariik Barinase osariik Bolívari osariik Carabobo osariik Cojedese osariik Delta Amacuro osariik Falcóni osariik Guárico osariik Lara osariik Liidusõltkonnad

Mérida osariik Miranda osariik Monagase osariik Nueva Esparta osariik Pealinnaringkond Portuguesa osariik Sucre osariik Zulia osariik Táchira osariik Trujillo osariik Vargase osariik Yaracuy osariik

Ajalugu

Iseseisvumine

Seni Hispaania koloonia olnud Venetsueela kuulutas end esimest korda iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venezuela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukat Carabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal.

Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa.

Tänapäev

Venezuelas on aastaid kestnud poliitiline ja majanduskriis presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikkust.

Valimised toimusid juulis 2024. Tingimusi kritiseeriti kõvasti. Valitsus keelas rahvusvaheliste vaatlejate sisenemise. Valitsuse kontrolli all olev valimisnõukogu kuulutas Maduro võitjaks, kuid opositsioon lükkas need väited tagasi. Opositsioon avaldas tulemused hääletuskeskuse kohta, mis oli siiani normaalne, samas kui valitsus keeldus seda tegemast. Toimusid protestid. Kinni peeti üle 2000 inimese. Opositsioonikandidaat asus varjupaika Hollandi saatkonda, seejärel Hispaania saatkonda ja läks seejärel pagulusse^[7]. Opositsiooniliider Maria Corina Machado läks peitu.

On teateid laste vangistamisest ja piinamisest.^[8]

Majandus

Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi.

Tööealise elanikkonna rakendatus Venezuela põllumajanduses on 10%, tööstuses 59% ja teeninduses 49%.

Töötute osakaal Venezuelas on 14,6%.^[9]

Venezuelas on peamine sissetulekuallikas nafta (ligi 95% ekspordist on nafta). ^[10]

Osa Venezuela majandusest sõltub rahaülekannetest.

Turism

Venezuela ei ole tuntud turismiriik, sest turismi osakaal moodustab tervest majanduslikust sissetulekust vaid 9,4%. Kui 2017. aastal külastas Venezuelat umbes 429 000 turisti, siis sellele eelnenud aastal 681 000. ^[11]

Turismi arengu eeldused Venezuelas on aastaringne soe ja kuiv kliima, ookean ja loodus.

Populaarsemad külastuskohad Venezuelas on Angel Falls, Los Llanos, Los Roques, Choroni, Merida Cable Car, Mount Moraima ja Isla Margarita.^[12]

Venezuelas on umbes 105 kaitseala, mis katavad umbes 26% riigi mandri-, mere- ja saarepinnast.

Vaata ka

• Venezuela jalgpallikoondis
• Hiina Vabariigi ja Venezuela suhted
• Santa Rosa de la Eminencia