Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon

Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (inglise keeles International Organization for Standardization, ISO; prantsuse keeles Organisation internationale de normalisation, vene keeles Международная организация по стандартизации) on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb standardiseerimisega. Selle liikmeteks on riiklike standardiorganisatsioonide esindajad.

Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon

Organisation internationale de normalisation (prantsuse) Международная организация по стандартизации (vene)
ISO logo
Lühend	ISO
Asutatud	27. veebruar 1947 (78 aastat tagasi)
Eesmärk	rahvusvaheliste standardite loomine
Peakorter	Genfi, Šveits
Liikmed	170 liiget
Ametlikud keeled	inglise, prantsuse, vene
president	Sung Hwan Cho
Veebileht	iso.org

See artikkel räägib standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso.

---

Organisatsioon asutati 23. veebruaril 1946 ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis. Eesti Standardikeskus on Eesti esindajana ISO liige alates 1993. aasta jaanuarist. Organisatsiooni ametlikud töökeelteks on inglise, prantsuse ja vene keeled.^[1]

Struktuurilt koosneb ISO rohkem kui 800 tehnilisest komiteest (TC) ja allkomiteest (SC), mis tegelevad standardite väljatöötamisega. 2024. aasta juuli seisuga oli ISO avaldanud üle 25 000 erineva standardi.^[2] Tehnilistes komiteedes heaks kiidetud rahvusvaheliste standardite kavandid esitatakse ISO liikmetele hääletamiseks. Rahvusvahelise standardina avaldamiseks peab kavand saama vähemalt 75% hääletanud liikmete heakskiidu. ISO tuntuimad standardite sarjad on kvaliteedijuhtimisstandard ISO 9000 ja keskkonnajuhtimisstandard ISO 14000.

Organisatsioon loob ja avaldab rahvusvahelisi standardeid paljude valdkondade kohta, seehulgas näiteks tooted ja tootmisprotsessid, transport ja logistika, toiduohutus, IT, põllumajandus ja tervishoid. Ülispetsiifiliste elektroonikat ja elektrotehnikat puudutavate standarditega tegeleb aga Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon.

Nimi

Organisatsiooni nime lühikuju ei ole tavaline akronüümne lühend, vaid on valitud nii, et tähed langeksid kokku võõrsõnade alguskomponendi "iso-" tähtedega.

Eesti keeles kasutatakse vahel ka rööpnimesid Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, kuid metroloogia terminibaas peab eelistatuks nimekuju Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon.^[3]