Ilmar Tomusk
Eesti kirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Ilmar Tomusk (sündinud 28. juunil 1964 Tallinnas) on Eesti riigiametnik ja lastekirjanik. Ta on alates oktoobrist 1995 Keeleameti peadirektor.
Lastekirjanikuna on ta kantud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja (2024).
Haridus
Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 Tallinna 32. Keskkoolis ning lõpetanud 1989. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.[1] Täiendanud end Soomes Jyväskylä Ülikoolis ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile (Koolibri, 1994).[2]
2002. aastal kaitses ta Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja Ülo Kaevats[3]) ning sai doktorikraadi.
Remove ads
Töö
Ilmar Tomusk on töötanud Kadrina Keskkoolis õpetajana, seejärel olnud Kadrina EPT juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.[2] Alates 2014. aastast õpetab ta Tallinna 32. Keskkoolis humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.[4]
Alates 5. oktoobrist 1995 on ta Keeleameti peadirektor. Keeleameti esindajana on ta ka Eesti keelenõukogu liige.[5]
Remove ads
Loominguline tegevus
Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas Pikker. Hiljem on tema humoreske ette kantud Eesti Raadio "Meelejahutajas". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaasstsenarist.[6] 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd Maalehe huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi Sergei Kraana.[7][8] Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.[9]
Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik Astrid Lindgren. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama Leelo Tungla innustusel.[2][10] Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.[11]
Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.[12] Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.[10]
„Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.“
– Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"[13]
Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad küll rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII Nukitsa konkursi edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.[14] Ka Autorihüvitusfondi peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.[15]
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."[16]
Remove ads
Poliitiline ja usutegevus
Aastatel 1999–2014 kuulus Ilmar Tomusk erakonda Eesti Kristlikud Demokraadid.[17] Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta 1999. (sai 610 häält) ja 2003. aastal (sai 254 häält) Riigikokku, kuid ei osutunud valituks.[18]
Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.[19] Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.[2]
Remove ads
Isiklikku
Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.[2] 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.[10]
Tomusk on varem jooksnud maratone[20] ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.[10]
Tunnustus
- 2004 – Valgetähe V klassi teenetemärk[21]
- 2008 – Aasta rahvuslane[22]
- 2019 – Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane[23]
- 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas[24]
Kirjandusauhinnad
- 2011 – Maalehe laureaat[9]
- 2011 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Volli vanad vigurid")[25]
- 2012 – Järje Hoidja ("Kolmanda A kriminalistid")[26]
- 2014 – Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa"
- 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")[26]
- 2016 – Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))[27]
- 2016 – Apollo lugejate lemmik[28]
- 2018 – Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")[29]
- 2019 – Aasta Rosin ("Kõrvalised isikud")[30]
- 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")[31]
- 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")[32]
- 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")[33]
- 2023 – Tartu lastekirjanduse auhind ("Julius, mida sina suvel tegid?")[34]
- 2023 – Hea tuju raamat ("Tere, Volli!")[35]
- 2023 – Hea noorteraamat ("Uks")[36]
- 2024 – Nukitsa konkurss, 2. koht kirjanike kategoorias ("Kullakallis kass")[37]
- 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)[38]
- 2024 – Hea lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)[39]
- 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")[40]
Remove ads
Teosed
Lasteraamatud
|
|
Tema teoste tõlked
- "Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012
- "Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017
- "Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017
- "Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020
- "All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020
- "Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
- "Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021
- "Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
- "Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023
- "Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024
- "Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024
- "Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024
Muud teosed
- "Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994
- "Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994
- "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002
- "Keel ja poliitika", Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004
- "Keel ja poliitika II", Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009
- "Kuue kuuga tankistiks", Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013
- "Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013
- "Kiisaelmar. Kangelaseepos", (koos Voldemar Tomuskiga) 2015
- "Keel ja poliitika III", Artiklid ja ettekanded 2009–2017, Eesti Keele Sihtasutus 2017
- "Keel ja poliitika IV", Artiklid ja ettekanded 2018–2021, Eesti Keele Sihtasutus 2021
Artikleid
- Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega? Delfi.ee, 19. november 2007
- Eesti ettevõttele eesti nimi! Oma Keel, 1/2017
- Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel)
- Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama Postimees.ee, 14. september 2022
- ILMAR TOMUSK ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea? Postimees.ee, 21. märts 2023
- Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida ERR Kultuur, 1. märts 2024
- Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu Postimees.ee, 2. märts 2024
- Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist Postimees.ee, 23. aprill 2024
Kontsertetendus
- "Trikiga küsimus" – helilooja Kristo Matsoni ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus Tallinna Filharmoonia sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas Mustpeade majas)[41]
Remove ads
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads