Internaatkool
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Internaatkool on õppeasutus, kus õppivad õpilased elavad kooli juures asuvas internaadis ja õpivad õpetajate ja kasvatajate järelevalve all.[1]
Eestis
Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis 23. novembril 1956. aastal vastu määruse nr. 296 „Abinõudest internaatkoolide organiseerimiseks“. Määrusega kinnitati ka internaatkoolide põhimäärus. Eesmärgiks seati organiseerida Eesti NSV Haridusministeeriumi süsteemis aastatel 1956–1960 internaatkoolid kokku 2970 õpilase jaoks. Internaatkoolidesse võeti esmajärjekorras vastu üksikemade, sõja- ja tööinvaliidide lapsi, orbusid, samuti lapsi, kelle ülalpidamiseks perekonnas puuduvad vajalikud tingimused.
Määrusega kavatseti rajada Eestis järgmised internaatkoolid: Rakvere internaatkool (330-kohaline, 1956); Narva internaatkool (330-kohaline, 1956); Tallinna I internaatkool Nõmmel (660-kohaline, 1957); Elva internaatkool (330-kohaine, 1958); Tartu internaatkool (660-kohaline, 1960); Võru internaatkool (330-kohaline, 1960) ja Pärnu internaatkool (330-kohaline, 1960). Hiljem asutati ka Vaeküla, Orissaare, Otepää, Riisipere ja Vastseliina internaatkool[2] ja Kaagvere Internaatkool (1960–1963)
Internaatkooli liike:
- eriinternaatkool (nt Tallinna I Eriinternaatkool, Tallinna II Eriinternaatkool), eriinternaatkoolid kasvuraskustega noortele (Kaagvere Eriinternaatkool, Puiatu Eriinternaatkool);
- sanatoorne internaatkool[1] (nt Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Helme Sanatoorne Internaatkool).
Remove ads
Vaata ka
- koolkodu
- õpilaskodu
- internaat
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads