Ivy Bridge

Ivy Bridge on koodnimi, mille all peetakse silmas Inteli mikroprotsessorite arhitektuuri, mis järgnes Sandy Bridge'i arhitektuurile ja eelnes Haswelli arhitektuurile.

Peamine erinevus võrreldes Sandy Bridge'iga oli asjaolu, et transistoride värava laius viidi 22 nanomeetrile varasemalt 32-lt. Kiipide esmane tootmine algas 2011. aasta kolmandas kvartalis.

Suures osas säilitas see arhitektuur eelkäija omadused. Näiteks on kasutusel samad ühenduspesad. Samuti on jõudluses väga marginaalsed erinevused,^[1][2] ning põhjus uuendamiseks on hoopis uuemate standardite tugi, nagu näiteks PCIe 3.0, SATA III ja USB 3.0. Samuti peaksid uued mitmepaisulised 3D-transistorid võimaldama kuni 50% väiksemat voolutarvet.^[3]

Platvorm

Ivy Bridge'i protsessorid toetavad järgmisi sokeldusi (protsessori ühendussiin):

• LGA 1155
• LGA 2011
• LGA 2011-1
• LGA 1356
• Socket G2
• BGA-1023
• BGA-1224
• BGA-1284

Inteli sõnul on Ivy Bridge tagasiühilduv, kuigi mõni emaplaat võib olenevalt tootjast vajada püsivarauuendust.^[4]

Erinevused võrreldes varasemaga

Võrreldes Sandy Bridge'iga on lisatud järgmised erinevused (kogu järgnev loetelu pärineb sama teemat käsitlevast ingliskeelsest Vikipeedia artiklist):^[5]

• 3–6% jõudluse kasv sama taktsageduse juures^[1][2]
• 25–68% graafikakiirendi jõudluse kasv^[6]
• 22 nm värava laius Sandy Bridge'i 32 nm asemel
• F16C (16-bit Floating-point conversion instructions)^[7]
• juhuarvude genereerimise lahendus RdRand (Intel Secure Key)
• PCI Express 3.0 tugi (väljaarvatud Core i3 ja ULV- (ultra low voltage) protsessorid)^[8]
• maksimaalne ülekiirenduse kordaja on tõstetud 63-le Sandy Bridge'i 57-lt^[9]
• muutmälu tugi kuni 2800 MT/s 200 MHz sammudena^[9]
• integreeritud graafikakiirendi hõlmab 6 või 16 täitmisüksust Sandy Bridge'i 6 või 12 asemel^[10]
• Intel HD Graphics, mis toetab nii DirectX 11, OpenGL 3.1 kui ka OpenCL 1.1. OpenGL 4.0 tugi lisandub hilisemate 10.18.10.4358 WHQL-i draiveritega^[11][12]
• DDR3L ja muutuv TDP (cTDP) sülearvuti protsessoritele^[13]
• mitme 4K-video esitamine
• Intel Quick Sync Video version 2.0^[10]
• integreeritud graafikakiirendi külge saab nüüdsest ühendada kuni kolm kuvarit (mõne erandiga)^[14]
• 14–19-sammune toru.^[15]

Ivy Bridge'i protsessorid

Järgnevalt on välja toodud kõik Inteli välja antud protsessorid. Tabelite andmed pärinevad ingliskeelse Wikipedia samateemalisest artiklist.^[5] Paksus kirjas mudeli numbriga kirjutatud protsessorid sisaldavad ka graafikakiirendit Intel HD 4000. Ülejäänud sisaldavad kas graafikakiirendit Intel HD 2500 või on ilma graafikakiirendita. Kõigis tabelites taktsageduse veerus tähistab päis "Turbo" Inteli tehnoloogiaga Turbo Boost saavutatavat taktsagedust.

Lauaarvuti protsessorid

Tuumade ja lõimede arv	Brändi nimi ja mark		Taktsagedus		Graafika taktsagedus		L3-vahemälu maht	Voolutarve	Sokeldus
			Tavaline	Turbo	Tavaline	Turbo
6 (12)	Core i7 Extreme	4960X	3,6 GHz	4,0 GHz	–		15 MB	130 W	LGA 2011
	Core i7	4930K	3,4 GHz	3,9 GHz			12 MB
4 (8)		4820K	3,7 GHz				10 MB
		3770K	3,5 GHz		650 MHz	1150 MHz	8 MB	77 W	LGA 1155
		3770	3,4 GHz
		3770S	3,1 GHz				65 W
		3770T	2,5 GHz	3,7 GHz			45 W
4 (4)	Core i5	3570K	3,4 GHz	3,8 GHz			6 MB	77 W
3570
3570S		3,1 GHz	65 W
3570T		2,3 GHz	3,3 GHz	45 W
3550		3,3 GHz	3,7 GHz	77 W
3550S		3,0 GHz		65 W
3475S		2,9 GHz	3,6 GHz			1100 MHz
3470		3,2 GHz		77 W
3470S		2,9 GHz		65 W
2 (4)				3470T			3 MB	35 W
4 (4)		3450	3,1 GHz	3,5 GHz			6 MB	77 W
		3450S	2,8 GHz					65 W
		3350P	3,1 GHz	3,3 GHz	–			69 W
		3340			650 MHz	1050 MHz		77 W
		3340S	2.8 GHz					65 W
		3335S	2,7 GHz	3,2 GHz
		3330S
		3330	3,0 GHz					77 W
2 (4)	Core i3	3250	3,5 GHz				3 MB	55 W
		3245	3,4 GHz
		3240
		3225	3,3 GHz
		3220
		3210	3,2 GHz
		3250T	3,0 GHz					35 W
		3240T	2,9 GHz
		3220T	2,8 GHz
2 (2)	Pentium	G2140	3,3 GHz					55 W
		G2130	3,2 GHz
		G2120	3,1 GHz
		G2120T	2,7 GHz					35 W
		G2100T	2,6 GHz
		G2030	3,0 GHz					55 W
		G2020	2,9 GHz
		G2010	2,8 GHz
		G2030T	2,6 GHz					35 W
		G2020T	2,5 GHz
2 (2)	Celeron	G1630	2,8 GHz				2 MB	55 W
		G1620	2,7 GHz
		G1610	2,6 GHz
		G1620T	2,4 GHz					35 W
		G1610T	2,3 GHz

Mudeli tähise lõpus olevate tähtede võti:

• K – võimalik muuta kordajat (ülekiirendamine)
• S – jõudluse järgi rihitud voolutarve (65 W)
• T – väike voolutarve (35–45 W)
• P – ilma sisese graafikakiirendita
• X – "ekstreemse" jõudlusega (võimalik seadistada ilma piiranguteta)

Serveri protsessorid

Kõrgetasemelised serveriprotsessorid, millele viidatakse vahel ka koodnimega Ivytown, kuulutati esmalt välja 2013. aasta septembris Inteli üritusel "Intel Developer Forum". Selle haru üldnimeks sai Ivy Bridge EP ning see hõlmab kuni 12-tuumalisi ja kuni 30-megabaidise vahemäluga tooteid.^[16][17][18]

2014. aasta jaanuaris tulid turule ka Ivy Bridge EN koodnimega keskklassi serveri sokeldust (LGA 1356) kasutav protsessorite tootesari. Maksimaalne tuumade arv on 10.^[19]

18. veebruaril 2014 ilmus uusim Ivy Bridge EX sari, mida turustati kui Xeon E7 v2 ja Sandy Bridge'i asemel põhineb hoopis natuke vanemal Westmere-EX (Nehalem-C) arhitektuuril.

Tuumade ja lõimede arv	Brändi nimi ja mark		Taktsagedus		Graafika taktsagedus		L3-vahemälu maht	Voolutarve	Väljalaske kuupäev	Sokeldus
			Tavaline	Turbo	Tavaline	Turbo
6 (12)	Xeon E7	8893v2	3,4 GHz	3,7 GHz	–	–	37,5 MB	155 W	18. veebruar 2014	LGA 2011-1
10 (20)		8891v2	3,2 GHz
15 (30)		8895v2	2.8 GHz	3,6 GHz
		8890v2		3,4 GHz
		4890v2
		2890v2
		8880Lv2	2,2 GHz	2,8 GHz				105 W
		8880v2	2,5 GHz	3,1 GHz				130 W
		4880v2
		2880v2
		8870v2	2,3 GHz	2,9 GHz			30 MB
		4870v2
		2870v2
12 (12)		8857v2	3,0 GHz	3,6 GHz
12 (24)		4860v2	2,6 GHz	3,2 GHz
		8850v2	2,3 GHz	2,8 GHz			24 MB
		4850v2
		2850v2
10 (20)		4830v2	2,2 GHz	2,7 GHz			20 MB
8 (16)		4820v2	2,0 GHz	2,5 GHz			16 MB
6 (12)		4809v2	1,9 GHz	–			12 MB
12 (24)	Xeon E5	4657Lv2	2,4 GHz	3,2 GHz			30 MB	115 W	3. märts 2014	LGA 2011
10 (20)		4650v2					25 MB	95 W
		4640v2	2,2 GHz	2,7 GHz			20 MB
		4624Lv2	1,9 GHz	2,5 GHz			25 MB	70 W
8 (8)		4627v2	3,3 GHz	3,6 GHz			16 MB	130 W
8 (16)		4620v2	2,6 GHz	3,0 GHz			20 MB	95 W
		4610v2	2,3 GHz	2,7 GHz			16 MB
6 (12)		4607v2	2,6 GHz	–			15 MB
4 (8)		4603v2	2,2 GHz				10 MB
12 (24)		2697v2	2,7 GHz	3,5 GHz			30 MB	130 W	10. september 2013
		2696v2	2,5 GHz	3,3 GHz				120 W
		2695v2	2,4 GHz	3,2 GHz				115 W
		2692v2	2,2 GHz	3,0 GHz					2013. aasta juuni
		2651v2	1,8 GHz	2,2 GHz				105 W	10. september 2013
10 (20)		2690v2	3,0 GHz	3,6 GHz			25 MB	130 W
		2680v2	2.8 GHz					115 W
		2670v2	2,5 GHz	3,3 GHz
		2660v2	2,2 GHz	3,0 GHz				95 W
		2658v2	2,4 GHz
		2650Lv2	1,7 GHz	2,1 GHz				70 W
		2648Lv2	1,9 GHz	2,5 GHz
8 (16)		2687Wv2	3,4 GHz	4.0 GHz				150 W
		2667v2	3,3 GHz					130 W
		2650v2	2,6 GHz	3,4 GHz			20 MB	95 W
		2640v2	2,0 GHz	2,5 GHz
		2628Lv2	1,9 GHz	2,4 GHz				70 W
6 (12)		2643v2	3,5 GHz	3,8 GHz			25 MB	130 W
		2630v2	2,6 GHz	3,1 GHz			15 MB	80 W
		2630Lv2	2,4 GHz	2,8 GHz				60 W
		2620v2	2,1 GHz	2,6 GHz				80 W
		2618Lv2	2,0 GHz	–				50 W
4 (8)		2637v2	3,5 GHz	3,8 GHz				130 W
4 (4)		2609v2	2,5 GHz	–			10 MB	80 W
		2603v2	1,8 GHz
10 (20)		2470v2	2,4 GHz	3,2 GHz			25 MB	95 W	9. jaanuar 2014	LGA 1356
		2448Lv2	1,8 GHz	2,4 GHz				70 W
		2450Lv2	1,7 GHz	2,1 GHz				60 W
8 (16)		2450v2	2,5 GHz	3,3 GHz			20 MB	95 W
		2440v2	1,9 GHz	2,4 GHz
		2428v2	1,8 GHz	2,3 GHz				60 W
6 (12)		2430v2	2,5 GHz	3,0 GHz			15 MB	80 W
		2420v2	2,2 GHz	2,7 GHz
		2430Lv2	2,4 GHz	2,8 GHz				60 W
		2418Lv2	2,0 GHz	–	50 W
4 (4)		2407v2	2,4 GHz		10 MB	80 W
		2403v2	1,8 GHz
8 (16)		1680v2	3,0 GHz	3,9 GHz	25 MB	130 W	10. september 2013	LGA 2011
6 (12)		1660v2	3,7 GHz	4,0 GHz	15 MB
		1650v2	3,5 GHz	3,9 GHz	12 MB
4 (8)		1620v2	3,7 GHz		10 MB
4 (4)		1607v2	3,0 GHz	–
6 (12)		1428Lv2	2,2 GHz	2,7 GHz	15 MB	60 W	9. jaanuar 2014	LGA 1356
4 (8)		1410v2	2,8 GHz	3,2 GHz	10 MB	80 W
2 (2)	Pentium	1403v2	2,6 GHz	–	6 MB
		1405v2	1,4 GHz	40 W
4 (8)	Xeon E3	1290v2	3,7 GHz	4,1 GHz	8 MB	87 W	14. mai 2012	LGA 1155
		1280v2	3,6 GHz	4,0 GHz		69 W
		1275v2	3,5 GHz	3,9 GHz		650 MHz			1,25 GHz	77 W
		1270v2				–			–	69 W
		1265Lv2	2,5 GHz	3,5 GHz		650 MHz			1,25 GHz	45 W
		1245v2	3,4 GHz	3,8 GHz		650 MHz			1,25 GHz	77 W
		1240v2				–			–	69 W
		1230v2	3,3 GHz	3,7 GHz
4 (4)		1225v2	3,2 GHz	3,6 GHz		650 MHz			1,25 GHz	77 W
		1220v2	3,1 GHz	3,5 GHz		–			–	69 W
2 (4)		1220Lv2	2,3 GHz		3 MB					17 W
4 (8)		1135Cv2	3,0 GHz	–	8 MB		55 W	10. september 2013		BGA 1284
		1125Cv2	2,5 GHz				40 W
		1105Cv2	1,8 GHz				25 W

Sülearvuti protsessorid

Mobiilsed protsessorid kasutavad Configurable TDP tehnoloogiat, mis vastavalt vajadusele muudab jooksu pealt protsessori voolutarvet ja taktsagedust.^[20] Kasutusel on kuni kolm väärtuse paari:

• Nominal TDP – neid väärtusi (voolutarve ja taktsagedus) loetakse antud protsessori nimiväärtusteks.
• cTDP down – kui on väiksem jõudluse vajadus.
• cTDP up – rakendub, kui on vaja suuremat jõudlust.

Tuumade ja lõimede arv	Brändi nimi ja mark		Muutuv voolutarve ja taktsagedus			CPU Turbo	Graafika taktsagedus		L3-vahemälu maht
			cTDP down	Nominal TDP	cTDP up	1-tuumaline	Tavaline	Turbo
4 (8)	Core i7	3940XM	45 W / ? GHz	55 W / 3,0 GHz	65 W / ? GHz	3,9 GHz	650 MHz	1350 MHz	8 MB
		3920XM	45 W / ? GHz	55 W / 2,9 GHz	65 W / ? GHz	3,8 GHz		1300 MHz
		3840QM	–	45 W / 2,8 GHz	–
		3820QM		45 / 2,7 GHz		3,7 GHz		1250 MHz
		3740QM						1300 MHz	6 MB
		3720QM		45 W / 2,6 GHz		3,6 GHz		1250 MHz
		3635QM		45 W / 2,4 GHz		3,4 GHz		1200 MHz
		3632QM		35 W / 2,2 GHz		3,2 GHz		1150 MHz
		3630QM		45 W / 2,4 GHz		3,4 GHz
		3615QM		45 W / 2.3 GHz		3,3 GHz		1200 MHz
		3612QM		35 W / 2,1 GHz		3,1 GHz		1100 MHz
		3610QM		45 W / 2,3 GHz		3,3 GHz
2 (4)		3689Y	10 W / ? GHz	13 W / 1,5 GHz		2,6 GHz	350 MHz	850 MHz	4 MB
		3687U	14 W / ? GHz	17 W / 2,1 GHz	25 W / 3,1 GHz	3,3 GHz		1200 MHz
		3667U	14 W / ? GHz	17 W / 2,0 GHz	25 W / 3,0 GHz	3,2 GHz		1150 MHz
		3537U	14 W / ? GHz		25 W / 2,9 GHz	3,1 GHz		1200 MHz
		3555LE	25 W / 2,5 GHz	25 W / 2,5 GHz	–	3,2 GHz	550 MHz	1000 MHz
		3540M	–	35 W / 3,0 GHz		3,7 GHz	650 MHz	1300 MHz
		3525M		35 W / 2,9 GHz		3,6 GHz		1350 MHz
		3520M						1250 MHz
		3517U	14 W / ? GHz	17 W / 1,9 GHz	25 W / 2,8 GHz	3,0 GHz	350 MHz	1150 MHz
		3517UE	14 W / ? GHz	17 W / 1,7 GHz	25 W / 2,6 GHz	2,8 GHz		1000 MHz
	Core i5	3610ME	–	35 W / 2,7 GHz	–	3,3 GHz	650 MHz	950 MHz	3 MB
		3439Y	10 W / ? GHz	13 W / 1,5 GHz		2,3 GHz	350 MHz	850 MHz
		3437U'	14 W / ? GHz	17 W / 1,9 GHz	25 W / 2,4 GHz	2,9 GHz	650 MHz	1200 MHz
		3427U	14 W / ? GHz	17 W / 1,8 GHz	25 W / 2,3 GHz	2,8 GHz	350 MHz	1150 MHz
		3380M	–	35 W / 2,9 GHz	–	3,6 GHz	650 MHz	1250 MHz
		3365M		35 W / 2,8 GHz		3,5 GHz		1350 MHz
		3360M						1200 MHz
		3340M		35 W / 2,7 GHz		3,4 GHz		1250 MHz
		3339Y	10 W / ? GHz	13 W / 1,5 GHz		2,0 GHz	350 MHz	850 MHz
		3337U	14 W / ? GHz	17 W / 1,8 GHz		2,7 GHz	350 MHz	1100 MHz
		3320M	–	35 W / 2,6 GHz		3,3 GHz	650 Mhz	1200 MHz
		3317U	14 W / ? GHz	17 W / 1,7 GHz		2,6 GHz	350 MHz	1050 MHz
		3230M	–	35 W / 2,6 GHz		3,2 GHz	650 MHz	1100 MHz
		3210M		35 W / 2,5 GHz		3,1 GHz
	Core i3	3229Y	10 W / ? GHz	13 W / 1,4 GHz		–	350 MHz	850 MHz
		3227U	14 W / ? GHz	17 W / 1,9 GHz				1100 MHz
		3217U	14 W / ? GHz	17 W / 1,8 GHz				1050 MHz
		3217UE	14 W / ? GHz	17 W / 1,6 GHz				900 MHz
		3130M	–	35 W / 2,6 GHz			650 MHz	1100 MHz
		3120M		35 W / 2,5 GHz
		3120ME		35 W / 2,4 GHz				900 MHz
		3110M						1000 MHz
		3115C		25 W / 2,5 GHz			–	–	4 MB
	Pentium	B925C		15 W / 2,0 GHz
2 (2)		A1018		35 W / 2,1 GHz			650 MHz	1000 MHz	1 MB
		2030M		35 W / 2,5 GHz				1100 MHz	2 MB
		2020M		35 W / 2,4 GHz
		2127U		17 W / 1,9 GHz			350 MHz
		2117U		17 W / 1,8 GHz				1000 MHz
		2129Y		10 W / 1,1 GHz				850 MHz
	Celeron	1019Y		10 W / 1,0 GHz				800 MHz
		1020E		35 W / 2,2 GHz			650 MHz	1000 MHz
		1020M		35 W / 2,1 GHz
		1005M		35 W / 1,9 GHz
		1000M		35 W / 1,8 GHz
		1037U		17 W / 1,8 GHz			350 MHz
		1017U		17 W / 1,6 GHz
		1007U		17 W / 1,5 GHz
		1047UE		17 W / 1,4 GHz				900 MHz
1 (1)		927UE		17 W / 1,5 GHz					1 MB

• M – sülearvutiprotsessor (mobiilne)
• Q – neljatuumaline
• U – väikse voolutarbega
• X – "ülima" jõudlusega
• Y – "ülimalt" väikse voolutarbega

Kriitika

Jaapani veebileht Impress PC Watch on kritiseerinud ülekiirendamise korral ilmnevat kõrget temperatuuri võrreldes Sandy Bridge'iga.^[21] Nende arvates on selle põhjuseks madalama kvaliteediga soojust juhtivate materjalide kasutamine, mida Intel arvatavasti kasutas, et säästa tootmiskuludelt. Täpsemalt kasutatakse protsessori kaane ja kiibi vahel thermal interface material'i (TIM) varasema tina asemel.^[22][23][24] Mõistagi sülearvuti protsessoritega seda nähtust ei esine, sest nendel protsessoritel pole kaant. Inteli väitel on olukord ootuspärane, ning põhjenduseks tuuakse väiksem kiip, ning ei kavatseta seda tulevikus parandada.^[25]