Jõhvi mõis

Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil. Mõisasüda hävis teises maailmasõjas ning selle kohal asub praegu Jõhvi kontserdimaja.

See artikkel on Jõhvi kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Jõhvi kirikumõis.

---

Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel

Mõisa järgi on nime saanud Haljala lademe Jõhvi kihistu.^[1]

Ajalugu

Jõhvi mõisa on esmamainitud 1336. aastal, kui selle esimene teadaolev omanik oli Nicolas de Geyvi.^[2] Aastast 1491 kuulus mõis Narva ordufoogtile. Seda aastat peetakse sageli ka Jõhvi mõisa esmamainimise aastaks.^[3] 15. ja 16. sajandil oli mõis Liivi ordu valduses.^[2] 1581. aastal vallutasid Jõhvi mõisa rootslased.^[4]

Jõhvi mõis on kuulunud Bergi, Schwebsi, Douglase, Igelströmi ja Girard de Soucantoni suguvõsadele. 1919. aastal võõrandati mõis maareformi käigus.^[4]

Eesti Vabariigi ajal, 1929. aasta kevadel hõivas Jõhvi mõisa Eesti Kaitseväe 4. Üksik Jalaväepataljon ning mõisahoones asusid väeosa staap, ohvitseride kasiino ja ohvitseride korterid. Teise maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas Saksa sõjaväelaste hospidal.

Mõisahoone hävis 18. septembril 1944, kui Saksa sõjavägi selle õhkis.

Jõhvi mõisa park

 Pikemalt artiklis Jõhvi linnapark