Jaunate mõis

Jaunate mõis (saksa keeles Neu-Ottenhof, läti keeles Jaunates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Skaņkalne vallas Jaunates.

See artikkel on Jaunate mõisast; Ate mõisa kohta vaata artiklit Ate mõis.

---

Asendikaart

Jaunate mõisa veski 2012. aastal

Jaunate mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 56

Ajalugu

Jaunate mõis oli algselt riigimõis, see eraldati enne 1744. aastat Vecate mõisast. Keiser Paul I doneeris selle jalaväekindral Johann von Germanni (u 1740−1801) valdusse. Tema järglastel tekkisid isa päranduse jagamisel lahkhelid; viimaks ostis poeg kaardiväekapten (hiljem kindralmajor) Alexander Johann Karl von Germann (1793−pärast 1829) mõisa teistelt pärijatelt välja.^[1] Aastal 1832 pärisid selle Alexanderi õed Charlotte Eleonore Luise Oubril (1791−1875), Marie Jessakova (1799−1866) ja Elisabeth von Richter (1786−1845). Hiljem muutus mõis Charlotte ainuomandiks, kuni ta müüs mõisa 1862. aastal 82 000 rubla eest oma tütrele vabaproua Marie von Budbergile (sündinud Oubril) (1819−1913).^[2] Viimane omanik oli aastatel 1901−1920 Bruno Arved Daulberg (1864−?).

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 7/8 adramaad, sellele allus 379 mees- ning 390 naishinge.^[3] Aastal 1757 oli adramaid 11 ja 7/8, aastal 1734 aga 8 ja 5/8. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Vecate mõisaga 19 ja 1/2 adramaad.^[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 11 ja 12/20, aastal 1881 aga 5 ja 68/80, lisaks 11 ja 47/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[5]

Maareformi ajal kuulus mõisale 61 majapidamist ja 1220 hektarit maad.^[6]

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Puhle.

Vaata ka

• Vecate mõis