Joachim Jhering

Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Rootsi luteri vaimulik ja Eestimaa piiskop^[1].

Elukäik

Ta õppis Wittenbergi ülikoolis ja oli 1620. aastast pastor Strängnäsi stiftis (Nyköpingis). 1638. aastal nimetati ta Tallinna ja Eestimaa piiskopiks^[2] ning temast sai samal aastal loodud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku Eestimaa konsistooriumi eesistuja (president). Talle 2. juunil 1638 antud kuninglik instruktsioon oli kuni 1686. aasta Rootsi kirikuseaduse kehtestamiseni Eestimaa kirikukorralduse ja valitsemise põhialus.^[3]

1641. aastal laskis ta trükkida eestikeelsete aabitsa^[4] ja esimese teadaoleva eestikeelse grammatikana Heinrich Stahli teoses „Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal” (saksa "Hand- und Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland", 1632) avaldatud Martin Lutheri väikese katekismuse.^[5]

1645 kuni 1650 oli ta Saaremaa asesuperintendent.^[6]

Teoseid

• Fyra gudelighe pestilentz böner, : then förste vthdraghen aff Auenarij daghligha bönebok: the andre författade och samman hemptade vtaff then helighe scrifft: / men nw ... vtgångne, aff Joachimo Jheringio. Strengnes, 1630, libris.se (Neli palvet, millest esimene võetud Johann Habermanni (ka Johann Avenarius; 1516–1590) päevapalve raamatust)

Perekond

Ta oli abielus Christina Spärmanniga, kes oli Michael Spärmanni ja Elisabeth Döfringi tütar. Nende lapsed olid:

• Brigitta Jhering (1619–1685 Noarootsi), abiellus 1639 Gunnar Germundson Griessiga^[7] ja 1646 Noarootsi pastor Isaacus Svenonis Mariaestadius Hasselblattiga (1608–1682)

• Elsa Jhering (u 1620–1658), abiellus 19. oktoobril 1641 Petrus Turdinusega (1609–1653)^[8], Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastoriga^[9].

• Katarina Jhering (suri 1666), abiellus hilisema Viiburi piiskopi (1658–1664) Nicolaus Laurentii Nycopensisega (ka Nicolaus Aritander, suri 1664)

• Beata Jhering (? – pärast 1690), abiellus 1648 hilisema Narva ja Ingerimaa superintendendi ja Viiburi piiskopi Abraham Georg Thauvoniusega (1622–1679)^[10]

• Christian Jhering (1629 Nyköping–1697 Tallinn), aadeldati (1673) ja introdutseeritud Rootsi aadlisuguvõsade loendisse 1675. aastal nr 838 all^[11], kui Lilliering, Academia Gustaviana (1662–1674) vilistlane, jurist, Tallinna linnusekohtu sekretär ja assessor, Eestimaa kindralkubermangu sekretär ja abinõunik, abiellus Anna Margaretha von Rosenfeldtiga, kes oli Werner von Rosenfeldti õde.^[12][13]