Joachim Salemann

Joachim Salemann vanem (ladina Joachimus Salemannus; 9. veebruar 1629 Tallinn – 3. märts 1701 Tallinn) oli eesti vaimulik, ainuke Eestimaalt pärinenud Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.^[1]

See artikkel on 1629-1701 Eestimaal tegutsenud vaimulikust; tema poja kohta vaata Joachim Salemann noorem; teiste samanimeliste kohta vaata Joachim Salemann (täpsustus)

---

Joachim Salemann

Ta oli Tallinna Oleviste kiriku diakon (1658), aastast 1663 ülempastor (pastor primarius) ja 7. maist 1673 Tallinna superintendent (ametikoht kaotati 13. oktoobril 1691 Karl XI korraldusega) ja 1. septembrist 1693 Tallinna ja Eestimaa piiskop, ning vaimulikest liikmetest koosneva kuningliku Tallinna konsistooriumi eesistuja (president).^[2]

Tema piiskopiks valimise ajaks oli kehtima hakanud Karl XI poolt 30. novembril 1692 Eestimaa piiskopkonna jaoks välja antud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendus^[3], mille tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik. Salemanni ametisoleku ajal oli Liivimaa ülemsuperintendentiks Johann Fischer.

Teoseid

• Kässi-Ramat, kumma sisse on kokkopandud, kuida Jummalatenistust, Christlikko kombede ning Kirko-Wiside ka meie Ma kogguduste sees peap peetama nink techtama. Sädut Takholmi Linnas ue Kirko-Sädust möda selle 1693. aastal., Reval 1699

Perekond

Tema isa oli saksa päritolu vaimulik kirjanik, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor, juhuluuletaja Georg Salemann (1597–1657) ja tema Wittenbergi ülikoolis õppinud poegadest Georg Salemann oli Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja ja Joachim Salemann noorem (u 1664 – 1710) 1695. aastast Ambla Maarja koguduse pastor, kes mõlemad surid 1710. aastal katku. Sugulane Joachim Johann Salemann (−1768) oli 1719. aastast Läänemaa Mihkli koguduse pastor.^[4]

Joachim Salemanni sugulane Carl Johann Salemann (1769–1843) oli Tallinna raehärra, bürgermeister ja sündik.