Johan Meimer

Johan Meimer (eesnimi ka Juhan ja Johann; sünniperekonnanimi Luberg; 6. juuni (vkj)/ 19. juuni 1904 Kehtna vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 10. detsember 1944 Piirsalu vald, Läänemaa) oli Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane.^[1]

Kergejõustik
Riik		Eesti
8. koht	1928	Odavise
13. koht	1928	Kümnevõistlus

Lõpetas 1925. aastal Pärnus gümnaasiumi ja 1928. aastal kergejõustiku erialal Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli, 1929. aastal lipnikuna ka Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused.

Sportlasena

Tuli aastatel 1925 ja 1926 odaviskes ning 1929 ja 1930 kümnevõistluses Eesti meistriks. Püstitas 1928. aastal viievõistluses (3648,515) ja 1930. aastal 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi (29,8). Kuulus 7 korda Eesti koondisse.^[1]

Ta sai 1928. aasta Amsterdami olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel odaviskes 8. ja kümnevõistluses 13. koha.^[1]

Sporditegelase ja kehalise kasvatuse õpetajana

Töötas alates 1930. aastast Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja Pärnumaa kaubanduskeskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Oli aastatel 1932–1933 Pärnu Tervise kergejõustikuosakonna esimees, alates 1933. aastast Pärnu Spordiklubi asutaja ja esimees ning 1933–1940 Pärnu Kalevi abiesimees ja spordijuht.

Oli Kaitseliidu Pärnu maleva spordipealik ja 1936. aastal Berliini olümpiamängudel Eesti koolinoorte delegatsiooni juht.

Töötas alates 1941. aastast Tallinna Polütehnilise Instituudi/ Tallinna Tehnikaülikooli kehalise kasvatuse õpetajana.

Teises maailmasõjas

Osales Saksa sõjaväkke mobiliseerituna Teises maailmasõjas, oli 3. Eesti Piirikaitserügemendi pioneerikompanii ülem.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli ta metsavend, arreteeriti sügisel 1944 ja lasti põgenemiskatsel maha.

Tema kenotaaf asub Pärnu Alevi kalmistul.

Isiklikku

Ta lapsendati oma onu poolt ning sai uueks perekonnanimeks onu perekonnanime Luberg.