Kalalaev

Kalalaev ehk püügilaev on kala, mereloomade või muude veeorganismide püügiks, aga ka vastuvõtuks, töötlemiseks ja transpordiks mõeldud laev.

Stanisław Moniuszko, Eesti NSV kalapüügibaaslaev 1975. aastal

Kalalaevu Miiduranna sadamas 2015

Kalalaeva ehituslikeks iseärasusteks on reeglina spetsiaalsete püügiseadmete või püügitingimuste, samuti püütud veeorganismide hoiukoha olemasolu. Kalalaevadel võib olla suurendatud merekindlus (näiteks suurem süvis ja parem püstuvus), võimaldamaks püüki erinevates ilmastikutingimustes.

Kalalaevu võidakse liigitada püügipiirkonna, püügimeetodi, püütava veeorganismi, aga ka muu funktsiooni järgi.

Väikest ja kerget rannikulähedaseks või sisevetel kasutamiseks mõeldud kalapüügialust nimetatakse kalapaadiks.

Eesti kalapüügilaevastik Nõukogude Liidu ajal

1944. aastal alustas Eestis tegevust rannikuvetest kaugemal kalapüüki korraldav Riikliku Kalapüügi Trust. 1956. aastal moodustati trustist üha kasvava heeringapüügi paremaks korraldamiseks Heeringapüügi Valitsus. 1958. aastal organiseeriti see ümber Eesti Kalapüügiekspeditsioonide Baasiks (EKB).^[1]

1950. aastate lõpul hakati EKB kalalaevastikku suurendama uute laevadega. 1955. aastal hakati Eestis kasutama kaugpüügiks sobivaid SRT-tüüpi keskmise suurusklassi kalatraalereid, mida ehitati Ida-Saksamaal Stralsundis VEB Volkswerfti laevatehases.^[1]

Kalatraaler SRT-4244 oli keskmise suurusega kalalaev 25 liikmelise meeskonnaga. Laeva pikkus oli 39,1 m, parraste vahe keskosas 7,3 m, süvis 3,5 m ja aluse kogumahutavus 246 brt. 300 hj peamasin andis traalerile kiiruse kuni 10 sõlme. Lisaks heeringale püüti seda tüüpi traaleritega Atlandi ookeanilt hõbeheiki, turska, stauriidi jms kala. SRT tüüpi traal- ja triivpüügiks mõeldud laevu ehitati Stralsundis kokku rohkem kui 500 tk. SRT-tüüpi traalerite kasutamine lõpetati Eestis 1970. aastatel.^[1]

Enne 1965. aastal oli Eesti kalalaevastiku suurimaks aluseks traallaevu teenindav baaslaev Johannes Vares pikkusega 155,1 m ja veeväljasurvega 17 140 t.^[1]

Kui 1958. aastal oli EKB laevastikus 43 laeva, siis 1960. aastal 77 eri tüüpi kalalaeva. 1966. aastal moodustati Tallinna Traallaevastiku Baasi, Tallinna Külmutuslaevastiku Baasi ja Eesti Kalatööstuse Tootmisvalitsuse ühendamisel Tootmiskoondis Ookean. Koondise põhiülesanne oli kalapüük ja kala töötlemine merel.^[1]

Tootmiskoondisele kuulus põhiosa Eesti ookeanikalalaevastikust, mis töötas Atlandi mitmes piirkonnas ja Vaikse ookeani idaosas. Juba 1966. aastal oli tootmiskoondise käsutuses suur kalalaevastik 118 alusega. Kalapüügi hiilgeajal oli ettevõttel ligi 11 000 töötajat. Suur kalalaevastik andis põhilise osa Eesti kalasaagist, millest suurem osa müüdi teistele Nõukogude Liidu liiduvabariikidele ja sõbralikele sotsialismimaadele. Kaugpüügi ekspeditsioonid töötasid ookeanil aasta ringi, väiksemate laevaremonditööde tegemiseks külastati püügirajooni lähedal teiste riikide sadamaid.^[1]

Alates 1976. aastast hakkas ettevõte tegutsema Eesti Kalatööstuse nime all. Kõrgtaseme saavutas Eesti ookeanikalapüük 1976. aastal, kui Atlandilt ja Vaikse ookeani idaosast püüti välja 320 821 tonni kala. Ookeanipüügiga tegeles sel aastal 76 laeva, neist 28 olid BMRT-tüüpi traalerid.^[1]

Lisaks püügilaevadele oli Eesti kalalaevastikus 1970. aastatel kaheksa vastuvõtulaeva: ujuvbaasid ja külmutuslaevad ning seitse transpordilaeva, mille trümmid mahutasid kokku 40 000 t kalatooteid.^[1]

Alates 1977. aastast muutus kalapüük ookeanidel, kuna riigid hakkasid kehtestama 200 miili kaugusele ulatuvaid majandusvööndeid. Suurte kalasaakide aeg hakkas läbi saama kalapüük kaugetel merealadel kahanes vähehaaval aasta-aastalt. 1988. aastal kuulus Eesti Kalatööstusele 59 alust ja palgal oli 9358 töötajat.^[1]

Kalapüügilaevadest olid kõige tootlikumad suured, BMRT-tüüpi külmutustraalerid. Suurte püügilaevade laevapered töötasid merel järjest kuni kuus kuud. Laevakütuse ja proviandivaru võimaldas laevadel olla merel ilma varusid vahepeal täiendamata kuni 80 päeva.^[1]

Traallaev BMRT-333 Juhan Sütiste oli Ukrainas Nikolajevis 1961. aastal ehitatud, BMRT-tüüpi ookeanipüügi külmutustraaleritest esimene Eesti kalalaevastiku külmutustraaler ja ühtlasi esimene ahtritraaler. Need laevad püüdsid kala traalnootadega, mis lastakse vette ja tõmmatakse tekile mööda kaldteed ehk slippi laeva ahtris. Kesk-Atlandi idaosas püüti stauriidi, makrelli, sardiini ja sardinellat. ^[1]

BMRT-tüüpi külmutustraalerite pikkus oli 84,7 m, laius 14,0 ja süvis 5,5 m ja kogumahutavus 3170 brt. 2000 hj võimsusega diiselmootor võimaldas arendada kiirust 12–13 sõlme. Rohkem kui sajaliikmeline meeskond püüdis ja töötles kala kohapeal. Traaleritel sai külmutada ööpäevas 30 t kala ja valmistada 2000 karpi preserve/konserve. Temperatuurile –25 °C külmutatud kala pakendati karpidesse, mis realiseeriti pärast sadamasse jõudmist edasi kalatöötlemise tehastele ja hulgimüügi ettevõtetele. Töötlemisjääkidest, alamõõdulisest või ebastandardsest kalast valmistati laeval kalajahu. Laeval oli viis lastiruumi kogumahuga 1620 m³, neist kolm ruumi külmutusseadmetega. ^[1]

Eesti Kalapüügiekspeditsioonide Baasi käsutuses oli kokku 20 BMRT-333 kalapüügitraalerit. Ajavahemikul 1958–1969 ehitati kokku 226 BMRT-333 tüüpi kalalaeva. BMRT-tüüpi külmutustraalerid lõpetasid meresõidud 1980. aastatel. ^[1]

Poolas Gdanski laevatehases teineteise järel 1965. ja 1966. aastal valminud ujuvbaasid Frederyk Chopin ja Stanislav Moniuszko olid tõelised ujuvad kalatehased. Kalapüügi baaslaevad ehk kalatehaselaevad töötlesid püügilaevadelt vastu võetud kala. Ööpäevas oli laev suuteline võtma vastu ja töötlema kuni 300 t kala. Laevadel valmistati konserve/preserve, soolati ja valmistati kalafileed, mis seejärel külmutati. Lisaks toodeti kalaõli ja kalajahu. ^[1]

Kalatööstuse ujuvbaaside pikkus oli 165,5 m, parraste vahekaugus laeva keskosas 21,3 m ja süvis 8,1 m. 6250-hobujõuline diiselpeamasin lubas arendada kiirust 15 sõlme. Meeskonnas oli sõltuvalt merereisi ülesandest 200–248 inimest, kellest suurem osa olid kalatehase töötajad. Need kalatööstuse ujuvbaasid olid kuni 1987. aastani Eesti suurimad laevad. Ujuvbaas Frederyk Chopin kuulus Eesti kalalaevastikku kuni 1998. aastani. ^[1]

Üks suurimaid Eesti laevu oli Prantsusmaal ehitatud külmveolaev Botnia laht. Prantsusmaa laevatehastes valmis kokku 10 Amurski Zaliv tüüpi külmveolaeva. Laev võttis kalapüügilaevadelt vastu värsket ja külmutatud kala ning vedas külmutatud kalasaadusi püügirajoonidest Atlandilt ja Vaikselt ookeanilt, Põhjamerelt, Norra merelt ja Barentsi merelt Tallinna. Lisaks varustas see külmveolaev kalapüügilaevu kütuse, toidu, vee ja muu vajalikuga. Lastiruumidesse mahtus 6700 t külmutatud kalatooteid ja 440 t kalajahu. Aluse kõik lastiruumid olid varustatud külmutusseadmetega. ^[1]

1986. aastal Ida-Saksamaal Stralsundis valminud super­-külmutustraaler Moonsund ja selle sõsarlaevad olid mõeldud vahetama välja eelmise põlvkonna BMRT tüüpi traalereid. Uued laevad olid suuremad, võimsama jõuseadme ja kiiremini töötava traalivintsiga. Kõige suuremaks erinevuseks oli laeval asuv konservitööstus, mis võimaldas valmistada merel suurtes kogustes lõpptoodangut – kalakonserve ja -preserve. ^[1]

Laeva pikkus oli 120,4 m, laius 19,0 m, süvis 6,6 m ja kandevõime 2047 t. Aluse kogumahutavus oli 7704 brt, peamasina võimsus 7200 hj ja reisikiirus 15,0 sõlme. Traaler oli oma 115-liikmelise meeskonnaga võimeline tootma ööpäevas 60 t külmutatud kala (10 kg karbis), 25 000 karpi kalakonserve ja käitlema kalajahutsehhis 50–60 t kalajäätmeid. ^[1]

Uute külmutustraalerite kasutuselevõtmine jäi aega, mil ookeanikalanduse kõrgaeg oli möödas. 1970. aastatel hakkasid püügimahud vähenema, kuna ookeanipüüki hakati riikide poolt üleilmselt piirama. Samal kümnendil hakkasid riigid kehtestama ka oma kalapüügi- ja majandustsoone, milleks tuli välisriikide laevadel taotleda püügilimiidiga püügiluba. ^[1]

Super-külmutustraalereid ehitati Stralsundis aastatel 1986–1993 kokku 37. Eesti Kalatööstusel oli 1989. aastal kokku kuus seda tüüpi külmutustraalerit. Paraku jäid need moodsad, tehnoloogiliselt hästi välja arendatud ja tootlikud traaler-tehased ka Eesti kalatööstuse viimasteks uuteks laevadeks. ^[1]

Vaata ka

• Kalapaat
• Kalapüük
• Töönduspüük
• Traal
• Kalavõrk