Karl Terras

Karl Johannes Terras (9. september 1890 Vaivara vald, Virumaa – 16. oktoober 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli jurist, Eesti Vabariigi riigisekretär 1921–1940, I Riiginõukogu liige.

Õppis Narva Gümnaasiumis (1903-1911) ja seejärel Peterburi Ülikoolis õigusteadust (1911-1916). 1917. aastal lõpetas suurtükiväekooli lipnikuna.

Karl Terras arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 7. jaanuaril 1941 ja hukati Nõukogude Liidu vangilaagris Kirovi oblastis 25. veebruaril 1942. Kohtumõistmine Terrase üle toimus aasta pärast tema surma, kui ta tagaselja 10 aastaks sunnitööle mõisteti liikmeksoleku pärast nõukogudevastases organisatsioonis - Kaitseliidus.^[1]

Ametikohad

• Sõjaministeeriumi Kodifikatsiooniosakonna juhataja
• 5. jaanuaril 1920 määratud Vabariigi Valitsuse asjade valitsejaks^[2]
• 16. märtsil 1921 nimetatud Riigisekretäriks^[3]
• 1927-1940 Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik
• Raadionõukogu liige^[4]
• 1934-1940 Eesti Spordi Keskliidu esimees^[5]
• Eesti Olümpiakomitee liige
• 1936 Majandusloenduse komitee esimees
• Põhiseaduse väljatöötamise erikomisjoni liige
• Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogus
• Sihtasutise Riigikantselei Ametnike Puhkekodu nõukogu esimees
• Riigi Trükikoja nõukogu esimees
• Kuulus Estonia teatriseltsi juhatusse
• EÜS Põhjala liige
• Muusikaseltsi "Edu" auliige

Tunnustus

• Kotkaristi V klassi teenetemärk (6. juuni 1930)
• Kotkaristi I klassi teenetemärk (22. veebruar 1934)
• Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (20. veebruar 1934)

Isiklikku

Tema isa oli vallakirjutaja ja III Riigiduuma liige Aleksander Terras; vennad olid advokaat ja Põhja-Eesti Omakaitse ülem ning Tallinna linnapea (1941) Artur Terras ning Riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöri asetäitja Alfred Terras.^[6] Tema poeg oli Aleksander Terras.