Kehamassiindeks
suhtarv, mis arvutatakse isiku kaalu ja pikkuse põhjal From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).
Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse kohta normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Tervise arengu instituudi määratluse järgi loetakse 25 ja 29,9 vahele jäävat KMI-d ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kehamassiindeks 30 või üle selle liigitub rasvumiseks.[1]
Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ega tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.
Remove ads
Ajalugu
"Tavalise inimese" kvantifitseeritavatest omadustest huvitunud Belgia statistik, matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet (1796-1874) lõi 1832. aasta Queteleti indeksi – kaal jagatud pikkuse ruuduga. 1950. aastatel koostas Louis I. Dublin (1882–1969), statistik ja kindlustusettevõtte asepresident klientide normaalkaalude tabelid, kuna täheldati, et ettevõtte ülekaalulistelt klientidelt tuleb üha rohkem hüvitusnõudeid. Dublini tabelid ei täpsustanud vanust, kuid jagas inimesed kolme kategooriasse: "väike", "keskmine" ja "suur".[2]
Aastal 1972 arendas füsioloog Ancel Keys (1904–2004) Adolphe Quetelet’ indeksit edasi.[3] Ta võttis ametlikult kasutusele kaasaegse mõiste kehamassiindeks ja esitas oma 1972. aasta uuringuga tõendeid selle praeguse kasutuse toetuseks. Keys rõhutas KMI kasutamise mugavust ja lihtsust populatsiooniuuringutes andmete analüüsimiseks.[2]
Remove ads
Indeksi puudused
Kuna indeksi arvutamisel arvestatakse vaid pikkust ja kaalu, aga mitte isiku muid eripärasid, näiteks lihasmassi, siis näitab see vaid osaliselt inimese üle- või alakaalu. Ligi kolmandik sel moel arvutatavaid indekseid on valed. Täpsema tulemuse annab kehamassi mõõtmine, kus lisaks pikkusele ja kaalule tehakse vereteste ning arvestatakse selle tulemuste ja isiku geneetilise soodumusega.[4]
Lisaks on tuvastatud, et kehamassiindeksi abil määratud mõõdukas ülekaal ei tähenda automaatselt terviseprobleemi, pigem on sellistel inimestel väiksem suremusoht kui indeksi kohaselt tervislikus kaalukategoorias olevatel inimestel, mis tähendab, et üldlevinud KMI määratluse kohaselt on tervisliku kaalu lävend liiga madalal.[5]
Liigne indeksile tuginemine toob kaasa selle, et arstid ei saada patsienti uuringutele või saadavad uuringutele selle, kes seda ei vaja.[1]
Rasvumise ja tervise ohtude määratlusel on hakatud pidama oluliseks muid andmeid KMI asemel, näiteks seda, kuhu rasvkude inimese kehal valdavalt koguneb. Nii on vööpiirkonda kogunev rasvkude ohtlikum näitaja.[1]
Remove ads
Indeksi kõikumised
Eesti Geenivaramu on uurinud Eesti inimeste kehamassiindeksit läbi aasta ning tuvastanud, et talvel ning pühade ajal on kehamass suurem kui suvel. Ennekõike kerkib see jõulude ajal, aga samuti vastlapäeval, vabariigi aastapäeval ja lihavõtete ajal. Märtsis langeb järsult. Suvel on muutused väiksemad.[6]
2025. aastal avaldatud uurringu kohaselt suureneb meestel KMI ja rasvumise oht abiellumisega kolm korda, naistel vähem. Samas naistel suureneb KMI kasvu oht depressiooni korral kaks korda. Meeste KMI väheneb vahetult enne ja pärast lahutust.[7][8]
Vaata ka
- rasvumine
- ülekaalulisus
- rahvatervis
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads