Kesklinna linnaosa

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

See artikkel räägib Tallinna linnaosast; teiste eesti linnade linnajagude kohta vaata artiklit Kesklinn

---

Kesklinna linnaosa
Kesklinna linnaosa lipp Kesklinna linnaosa vapp
Pindala: 30,6 km² (2018)[1]
Elanikke: 69 452 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 2272 in/km²

Seisuga 1. jaanuar 2018 oli linnaosas registreeritud 63 559 alalist elanikku. Kesklinna vanem alates 3. maist 2024 on Sander Andla.

Haldusala

Kesklinna linnaosas on järgmised asumid: Aegna, Juhkentali, Kadriorg, Kassisaba, Keldrimäe, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Vanalinn, Veerenni ja Ülemistejärve.

Kesklinna haldusalasse kuulub ka Aegna saar.

Kesklinna asumid

Linnaosa pindala on 30,6 km², millest 9,75 km² moodustab Ülemiste järv ja 2,9 km² Aegna saar.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[3]
2003	42 196
2004	44 205
2005	45 652
2006	46 180
2007	46 041
2008	47 671
2009	48 158
2010	48 646
2011	50 182
2012	51 308
2013	52 820
2014	55 750
2015	57 908
2016	59 886
2017	61 646

Kortermajad Luha tänaval

Rahvastikuregistri andmetel oli 2011. aasta 2. jaanuari seisuga Kesklinna linnaosa elanikest rahvuselt eestlasi 71,7%, venelasi 21,6%, ukrainlasi 1,7%, valgevenelasi 0,8%, soomlasi 0,9%, juute 0,7%, 0,2% tatarlasi ja teisi 2,4%.^[4]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kesklinna linnaosas 46 494 elanikku, neist eestlasi 34 956 (75,18%).^[5]

Hobujaama trammipeatus

Elamu Tallinnas Kiriku 2, 18.–19. sajand

Ajalugu

Tallinna kesklinna teadlik kujundamine algas Vene tsaariajal 19. sajandil. Kivisilla eeslinn oli siis kõige tähtsam ala, paiknedes Härjapea jõe keskjooksul; Maakri tänav oli paralleelne Härjapea jõega. 1857. aastast pärast Tallinna väljaarvamist Venemaa kindluste nimekirjast võis Tallinnas hakata ehitama kivimaju. Praegune Tallinna keskosa hakkas välja kujunema 20. sajandi alguses. Kuna Tallinna linnaelanike arv oli üle 100 000, oli linna üldplaani valmistamine vastavalt Venemaa keisririigi seadusandlusele kohustuslik.

1910. aastal korraldati ümber kesklinna peaväljak Peetri plats, 1912–1913 toimus linna üldplaani kavandite rahvusvaheline võistlus.

1927. aastal suleti seni avatud Härjapea jõgi tunnelisse ja 1936. aastal võeti vastu Tallinnas ehitusmäärus, mis kohustas koostama südalinna tänavate ruumilise mõju projekte (Estonia puiesteel, Sakala, Kaupmehe, Liivalaia, Pronksi, Imanta, Tatari ja Kentmanni tänaval).

Pärast taasiseseisvumist on Tallinna kesklinna kerkinud hulgaliselt kõrghooneid: 30-korruseline hoone aadressiga Maakri 19; 30-korruselised kaksiktornid Tornimäe 3 ja Tornimäe 7; 30-korruseline Rävala puiestee 3; 22-korruseline City Plaza; Maakri Maja, Maakri 36.

Galerii

Vaata ka

• Tallinna Kesklinna Valitsus
• Tallinna kõrghoonestik