Kirjuhahk

Kirjuhahk (Polysticta stelleri) on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka.

Kirjuhahk
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Ülemselts	Galloanserae
Selts	Hanelised Anseriformes
Sugukond	Partlased Anatidae
Alamsugukond	Anatinae
Perekond	Hahk Polysticta
Liik	Hahk
Binaarne nimetus
Polysticta stelleri Pallas, 1769

Välimus

Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa punakaspruun. Emaslind on ookerpruun. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi.

Elupaigad

Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises tundras Jamali poolsaarest läänes Alaska poolsaareni idas. Eestis talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas Vilsandi rahvuspargis ja Tagamõisa poolsaarel, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka Hiiumaa rannikul.

Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.^[1]

Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva.

Emane kirjuhahk