Kogudus

Kogudus on ühte ja samasse uskkonda kuuluvate usklike vabatahtlik ühendus. Sõna kitsamas tähenduses võib kogudus olla ka vaid jumalateenistusele kogunenud rahvas.^[1]

See artikkel räägib usulisest ühendusest. Kirikliku haldusüksuse jaoks vaata Kirikukogudus, ansambli kohta vaata artiklit Kogudus (ansambel).

---

Eesti keeles on sõna "kogudus" ajalooliselt olnud kasutusel eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses kirikukoguduse sünonüümina, kuid seda sõna tarvitatakse ka teiste uskkondade ühenduste kohta. Kogudusteks nimetavad end ka islami, juudi, krišna ja bahai usuühendused Eestis.^[2][3][4][5] Nii koguduse kui ka sanskriti keelest pärinevat sangha mõisteid kasutatakse eesti keeles ka budismis kirjeldamaks Buddha õpetuse järgijaid (või ka ainult üht järgijat), kitsamas mõttes ilmalikust elust loobunud munkade ja nunnade ühendust.^[1]

Kogudused Eestis

Eesti Vabariigis on kogudustega seotud asjade korraldamine Siseministeeriumi valitsemisalas. Koguduste toimimine on reguleeritud kirikute ja koguduste seadusega.^[1][6]

Selle järgi on kogudus ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel. Koguduse moodustamiseks on tarvis vähemalt 12 inimest, moodustamise järel kantakse see registrisse.^[1][6]

Kogudusel peab olema oma juhatus. Kolm kogudust võivad moodustada koguduste liidu, episkopaalse juhtimise korral ka kiriku.^[6]

Vaata ka

• Abikogudus
• Kirikukogudus