Koguva Hansken

Koguva Hansken (elas 16. sajandil) oli eesti maavaba talupoeg^[1].

Wolter von Plettenbergi poolt 1532. aastal Koguva Hanskele antud vabaduskirja originaal. Dokument oli vaatamiseks väljas Muhu Muuseumis 22.-23. juunil 2012

Hansken on teadaolevalt ainus eesti talupoeg (Antsuks (Hanskeniks) nimetatud^[2]), kes on saanud läänikirja Liivi ordumeistrilt (Wolter von Plettenbergilt) isiklikult^[1]. Hanskeni talu asus Muhu saarel^[1].

„Meie, Wolter von Plettenberg, Saksa ordu meister Liivimaal, kuulutame, tunnistame ja tõendame sellega ning selles meie avalikus, pitseriga varustatud kirjas igamehele, et meie oma auväärsete kaaskäsknike nõusolekul ja volitusel oleme andnud, soodanud ning läänistanud, nagu me selle kirja jõul anname, soodame ja läänistame Hanskenile, vanemale, ja kõigile tema õigetele, tõelistele pärijatele poolkolmat atra maad Väikese väina ääres, nagu see oma piirides ja rajades on ning [mida ta] seni on vallanud ja kasutanud. Nii soodame ja läänistame me veel temale ja tema pärijatele heinamaa, nimetatud Heinsaar, ühel laiul Väikeses väinas suurusega kolm vakka külvi ja mille tema laastanud on, ja veel ühe väikese heinamaa Muhu soos igasuguste kasude ja hüvedega, nagu need on nimetatud või võivad nimetatud saada, nagu haritud ja söötis põldudest, niitudest, arudest, karjamaadest, heinamaadest, meekorjemaadest, mesipuudest, järvedest, ojadest, vetest, jõgedest, võsamaadest, alemaadest, kalapüügikohtadest, linnupüügikohtadest ja kõigest, millele nimetatud Hanskenil ja tema pärijatel võib õigus olla, mitte midagi välja jätmata, vabalt ja rahulikult omada, vallata ja pidada. Siiski selle vahega, et tema peab Maasilinna ametkonna foogtile või haldurile iga aasta tegema ühe kosutuse ning andma kuus marka rahas. Peäle selle peab ta olema kohustatud pidama üht head sõjaratsut härra foogtile teele välja läkitada, kui tarvis tuleb. Tunnistuseks ning tõe kinnitamiseks oleme meie, eespool nimetatud meister Wolter, oma pitseri tõendavalt selle kirja alla rippuma pannud. Mis antud ja kirjutatud Volmaris laupäeval pärast teist paastupühapäeva [2. III] tuhande viiesaja kolmekümne teisel aastal.“

– ^[3]

Wolter von Plettenbergi kirjaga antud õigused ja kohustused pidid jaama kehtima ka Antsu järglaste suhtes. Liivi sõja järel anti taanlaste sõjateenistuses olid Antsu poeg Asmusele ja ka selle pojale 1565. aasta jõulu ajal Maasilinnas sellekohane tunniskiri, mille alusel Asmus ja ta poeg vabastati kogu eluks varasemast söömaja joomapeo andmisest^[4]. 1645. aastal Muhumaa läks Rootsi alla, 1669. aastal kinnitati "Koguva küla prii talupoegadele nende õigused" ja said nad ka ühe kohustuse: nad pidid "posti iga nädala üle väina Pärnu linna viima ja tagasi tooma"^[2].