Koot

Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist. Oli laialdaselt tuntud Euroopas ja Ida-Aasias.^[1]

Koot

Enne koodi tarvituseletulekut kasutati Eestis ühest puust koosnevat varta.^[1] Hiljemalt 17. sajandist hakkas koot varta välja tõrjuma.^[1] 19. sajandil oli koot levinud laialdaselt kogu Eestis. Koodiga peksti enamasti rukist, Kagu-Eestis ka suvivilja.^[1]

Kolgi kinnitusviisi järgi eristati koote:

• aukkoot, mida kasutati Lõuna- ja Ida-Eestis
• lehterkoot oli kasutusel Lääne- ja Kesk-Eestis
• soonkoot, mis oli levinud Läti piiri ääres
• mütskoot, oli kasutusel saartel.^[1]

Vaata ka

• Koot ja Reha
• vart (etnograafia)