Krüdener

Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.

Krüdeneri suguvõsa aadli- ja parunivapp

Krüdeneride marmorvapp Suislepas

Suguvõsast on esimesed teated pärit 11. novembrist 1289, kui mainitakse Riia raehärrat Henricus Crudener'i.

Krüdenerid on kantud Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse ning 1855. aastast Venemaa keisririigi parunid^[1].

Suguvõsa liikmeid

• Johann Friedrich von Krüdener (1695–1755), Virtsu ja Tarvastu mõisa rentnik
• Gerhard Ludwig von Krüdener (1712–1776), Vaiatu mõisnik
• Otto Heinrich von Krüdener (1716–1770) (Отто-Генрих фон Крюденер)
• Karl Ludwig von Krüdener (1737–1778), Liivimaa mõisnik
• Karl Theodor von Krüdener (1740–1799), Saaremaa asehaldur 1776−1779
• Reinhold Ludwig von Krüdener (1743–1790), Virtsu mõisnik, Virtsu (saksa k. a. d.H. Werder) suguvõsaliin
• Karl Gustav von Krüdener (1744–1822), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), kreisihauptmann, Uue-Suislepa, Puiatu, Karlova, Tammistu mõisnik^[2], Karlova-Suislepa suguvõsaliin^[3]
• Burchard Alexius Konstantin von Krüdener (1746–1802) (Алексей Иванович Криденер), Venemaa keisririigi saadik Kopenhaagenis, Madridis ja Berliinis
• Otto Johann Reinhold von Krüdener (1746–1856) (Антон Андреевич фон Криднер), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), õuejäägermeister
• Paul Magnus von Krüdener (1756–1833), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Püssi mõisnik^[4]
• Magnus Emanuel von Krüdener (1764–1853), Liivimaa Vīķi-Endzele-Jaunjērcēni (saksa k. Zarnau-Henselshof-Wohlfahrtslinde) suguvõsaliin^[5]
• Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) oli baltisaksa kirjanik, suurilmadaam, Viitina mõisaproua
• Nils Otto Gustav von Krüdener (1766–1838) (Криденер, Антон Карлович), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Peterburi politseimeister (1809), Riia ülempolitseimeister (1812), Permi kuberner 1818–1824^[6]
• Gotthard Ludwig von Krüdener (1772–1845), Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Taanis ja Preisi kuninga õukonnas^[7], Vene välisministri Andreas Eberhard von Budbergi (1750–1812) asjur
• Gustav George von Krüdener (1776–1848), Uue-Kaarküla mõisnik, Uue-Kaarküla (Neu-Karkell) suguvõsaliin^[8]
• Karl Otto von Krüdner (1777–1856 (Криденер, Карл Антонович), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindral)^[9]
• Moritz Reinhold von Krüdener (1783–1858), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Uue-Suislepa mõisnik
• Paul von Krüdener (1784–1858) (Криденер, Павел Алексеевич), Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Washingtonis ja Bernis, Kose mõisnik^[10]
• Georg Alexander von Krüdener (1786–1852) (Александр Сергеевич Криденер), Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Stockholmis^[11]
• Carl Ludwig von Krüdener (1791–1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), maakohtu assessor^[12], Puiatu (Pujat) suguvõsaliin^[13]
• Paul Gustav von Krüdener (1799–1861), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Alexander Reinhold von Krüdener (1803–1866), jurist, Tartu õuekohtu assessor^[14]
• parun Fabian Karl Wilhelm von Krüdener (1806–1867), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Narva komandant 1856−1863, Peterburi komandant 1867^[15]
• Gotthard Ludwig von Krüdener (1807–1859), Saaremaa mõisnik, kanti 1842. aastal Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse
• parun Carl Friedrich Platon von Krüdener (1810–1874), Liivimaa Maakrediitseltsi Eesti distriktidirektsiooni direktor ja Liivimaa Maakrediitseltsi ülemdirektor 1860−1866, Tammistu mõisnik^[16]

  

  parun Nikolai von Krüdener (1811–1891)

• parun Nikolai Karl Gregor von Krüdener (1811–1891), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), Varssavi konsistooriumi president^[17],
• Joseph Friedrich von Krüdener (1825–1904), Puiatu mõisnik
• Eduard Alexis von Krüdener (1829–1878), Venemaa keisririigi riiginõunik ja Liivimaa asekuberner
• parun Gustav von Krüdener (1829–1869), dr. med Ukrainas, kelle järglased pärast lese abiellumist Vene insenerkindralleitnant Amand Struwega (1835–1898)), said õiguse 1877. aastast kanda parunitiitlit ja liitperekonnanime Krüdener-Struve
• Fjodor von Krüdner (1841–1898) (Криденер, Фёдор Николаевич), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor),
• parun Karl Edgar Emanuel Adelbert von Kruedener (1857–1933), metsateadlane^[18]
• parun Heinrich Emanuel von Kruedener (1864–1932), dr. med, silmaarst^[19]
• parun Arthur Gustav Alexander von Kruedener (1869–1951), Venemaa keisririigi ametnik, Läti ülikooli õppejõud^[20]
• parun Aleksander Krüdener-Struve (1864–1953) (Крюденер-Струве, Александр Амандович), Venemaa keisririigi I ja III Riigiduuma saadik

Mõisavaldused

Suguvõsale kuulusid eri aegadel: Vaiatu, Püssi, Voltveti, Uue-Suislepa, Puiatu, Karlova, Tammistu mõis, Uue-Kaarküla, Kose Jaunjērcēni mõis, Vērene mõis jt.