Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Ajalugu

Matrikli koostamise põhjused

Keiser Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna privileegid 1713. aastal ja Uusikaupunki rahulepingu 9. artikli järgi tagas nii aadlikele kui ka mitteaadlikele samad õigused, mis neil olid olnud Rootsi ajal. Aadlile annetatud privileegides ja 1710. aasta kapitulatsioonides oli määratlus kohalik aadel, kuid venelaste tõlgenduse järgi see ei taganud aadliprivileege ainult kohalikule Eestimaa aadlile, vaid laienes ka Eestimaa vallutanud Venemaa teenistusaadlikele või Saksamaal/Saksa-Rooma keisrilt aadliseisuse omandanud isikutele. Seepärast oli põlisaadel huvitatud, et rüütelkonna mõiste saaks täpsemalt sõnastatud; seda taotleti juba Rootsi võimu ajal. Eestimaa rüütelkond pöördus 1728. aastal Vene võimude poole, et saada luba aadlimatriklite koostamiseks, järgides nii Liivimaa rüütelkonna eeskuju, kes oli sellesisulise palve esitanud 1727. aastal.[1]

Matrikli koostamine 1728−1756

Sarnaselt Liivimaa rüütelkonna matrikliga võttis selle koostamine rohkem aega kui arvati. Eestimaal lükati aadliseisust tõendavate dokumentide esitamist mitu korda edasi kuni 1744. aastani. Moodustati matriklikomisjon, mille põhiistungid toimusid 1745. aasta jaanuarist 1746. aasta juulini. Komisjon vaagis tähestikulises järjekorras kõigi soovijate taotlusi; matriklisse kandmisest keelduti vaid mõnel üksikul juhul. Sarnaselt Liivimaa rüütelkonnaga jagati matrikkel klassidesse ehk kategooriatesse, võttes aluseks Liivi- või Eestimaale saabumise või aadeldamise aja. Kui Liivimaal oli klasse neli, siis Eestimaal piirduti kolme klassiga. I klassi moodustasid suguvõsad, kes kuulusid rüütelkonda Taani (kuni 1346) ja orduajal (kuni 1561), II klassi Rootsi ajal (1561−1710) ja III klassi Vene võimu perioodil (alates 1710) rüütelkonda võetud perekonnad. Kokku immatrikuleeriti matriklisse 125 suguvõsa, kellest esimesse klassi kuulus 51, teise 25 ja kolmandasse 49 suguvõsa. Lõplikult kinnitati matrikkel 1756. aasta maapäeval.[2]

Matriklite koostamisega kujunes Läänemereprovintsides selgelt piiritletud isikute ring. Ehkki matrikli valmimine ei muutnud Eestimaa aadliseisust päriselt suletuks, oli uute perekondade lisandumine muudetud võrdlemisi keeruliseks.[3] Venemaa keisririigis anti aadliseisus ka sõjaväelise või tsiviilteenistuse eest (vt. Teenistusastmete tabel). Matrikliaadel kohustus osalema Eestimaa Maapäeva töös. Ainult matriklisse kantud isikud olid täieõiguslikud maapäeva liikmed ning võisid täita provintsi omavalitsuse ja kohtute ametikohti.

 Pikemalt artiklis Eestimaa Rüütelkonna matriklikomisjon Eestimaa rüütelkonna kantselei juures
Remove ads

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel 1745−1920/1970

I klass

More information Aasta, Kuupäev ...

II klass

More information Aasta, Kuupäev ...

III klass

A) Ajavahemikul 1711−1740 rüütelkonda võetud isikud

Selle grupi moodustasid isikud, kellest said aastatel 1711−1740 Eestimaa rüütelkonna liikmed. Matrikli koostamise ajal 1740. aastatel võeti nad sinna vastu. Esimene daatum viitab rüütelkonda vastuvõtmisele, teine matriklisse immatrikuleerimisele.

More information Aasta, Kuupäev ...

B) Isikud ja perekonnad, kes immatrikuleeriti matrikli koostamise ajal või selle järgselt

More information Aasta, Kuupäev ...

C) 1765. aastal keisrinna Katariina II korraldusel matriklisse võetud isikud

More information Aasta, Kuupäev ...

D) Pärast 1765. aastat rüütelkonda immatrikuleeritud perekonnad/isikud

More information Aasta, Kuupäev ...

IV klass

Selle rühma moodustasid need isikud, kes võeti rüütelkonda pärast seda kui see oli oma avalik-õigusliku positsiooni juba kaotanud.

More information Aasta, Kuupäev ...
Remove ads

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads