Kroodi oja

Kroodi oja (ka Kroodi kanal) on oja Harjumaal Maardu linnas. Kroodi oja saab alguse Maardu järve põhjakaldalt, voolab läbi Maardu linna ja suubub Muuga lahte.

Kroodi oja
Lähe	Maardu järv
Suubub	Muuga laht
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	23,8 km²[1]
Pikkus	5,2 km[1]

Kroodi oja on üks Eesti reostunuimaid veekogusid.^[2] Oja vee kvaliteeti mõjutas piirkonnas pika aja jooksul toimunud fosforiidi kaevandamine ja rikastamine.^[3]

Ajalugu

Kroodi oja ehk Kroodi kanal kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal. Oja kallastel on asunud tööstuspiirkond: vasakul kaldal Maardu tööstusrajoon ja paremal kaldal endise ASi Eesti Fosforiit alad.^[2]

Vee kvaliteet ja selle parandamine

Oja vee kvaliteet oli halvim 1960. ja 1970. aastatel, mil Maardu keemiakombinaadis toodeti väävelhapet ja superfosfaati. Sel ajal ei rakendatud vee kaitseks mingeid meetmeid ja kogu reostus juhiti ojja, mille kaudu see jõudis Maardu järve ja Muuga lahte. Olukord hakkas paranema 20. sajandi sajandi lõpus, kui fosforiiditootmine Maardus lõppes ja ettevõtted hakkasid pöörama tähelepanu ka keskkonnale.^[4]

Tänapäeval on vee kvaliteet paranenud, ent vees leidub jätkuvalt jääkreostust.^[2][3]

2015. aastal läbi viidud uuringu tulemusena selgus reostuse levik ja iseloom:^[2]

• ülemjooksul leidub reostust sealsete tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, tsink, vask, nikkel, plii);
• kesk- ja alamjooksul esineb pinnasereostust (arseen, tsink, vask, plii, kaadmium);
• kogu oja ulatuses leidub fenoole ja raskmetalle;
• ka tiikide alal leidub naftasaadustega reostunud vett.

2017. aastal sõlmis Keskkonnaministeerium ettevõtetega Savaterra Oy ja SavaClean OÜ lepingu oja puhastamiseks. Puhastustööd lõppesid 2021. aasta lõpus. Tööde 8,8 miljoni euro suurusest maksumusest tuli 85% Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15% osa kaeti Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.^[2][4]

Järgmise 50 aasta jooksul tehakse Kroodi oja põhja- ja pinnavee seiret.^[4]