Kuningvesi

Kuningvesi (ladina aqua regia) on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3. Kuningvesi on võimeline lahustama väärismetalle, näiteks kulda ja plaatinat, millega teised happed ja alused ei reageeri. Siiski osa metalle, nagu iriidium, osmium, tantaal, ruteenium, roodium ja titaan peavad vastu kuningvee korrodeerivale toimele. Kuningvesi on tugev oksüdeerija. Kuningvett kasutatakse keemilises tehnoloogias ja analüüsis ning kulla rafineerimisel. Esimesena kirjeldas kuningvett Jābir ibn Ḩayyān.

Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks

Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus

1935. aastal keelas Natsi-Saksamaa valitsus Saksamaa kodanikel Nobeli preemiate vastuvõtmise, mispeale saatsid kaks Nobeli füüsikapreemia laureaati, Max von Laue (1914) ja James Franck (1925) oma kuldmedalid Taani, et vältida konfiskeerimist. Peale Taani okupeerimist 1940. aastal oleks selle avalikukstulek nad ohtu seadnud, kuna Saksamaalt oli kulla väljasaatmine keelatud. Seepeale lahustaski keemik George de Hevesy, kes sai hiljem 1943. aastal Nobeli keemiapreemia, nende medalid kuningvees ja pani lahused riiulile oma laboratooriumis Niels Bohri instituudis. Peale sõda sadestas ta kulla kuningveest välja ja andis selle Rootsi Kuninglikule Teaduste Akadeemiale, kes valasid medalid uuesti ja esitasid laureaatidele.^[1]

Reageerimine kullaga

Ei lämmastikhape ega soolhape eraldi ei ole võimeline kullaga reageerima. Kummalgi happel on erinev toime. Lämmastikhape on tugev oksüdeerija ja lahustab tegelikult väga väikese koguse kulda, moodustades Au³⁺-ioone. Vesinikkloriidhape annab lahusesse Cl^--ioone, mis seob Au³⁺-ioonid lahusest ja moodustuvad AuCl₄^--ioonid. Et lahuses jääb kullaioone järjest vähemaks, saab toimuda kulla edasine oksüdeerumine lämmastikhappe toimel.

Au (t) + 3 NO₃^- (l) + 6 H⁺ (l) → Au³⁺ (l) + 3 NO₂ (g) + 3 H₂O (l) ja

Au³⁺ (l) + 4 Cl^- (l) → AuCl₄^- (l).

Reaktsiooni käigus võib lämmastikdioksiidi asemel eralduda hoopis lämmastikoksiid.

Au (t) + NO₃^- (l) + 4 H⁺ (l) → Au³⁺ (l) + NO (g) + 2 H₂O (l).

Reageerimine plaatinaga

Plaatina reageerimine kuningveega

Reaktsioon toimub analoogselt kulla reageerimisega. Siingi võib saadusena tekkida nii lämmastikdioksiid kui ka lämmastikoksiid.

Pt (s) + 4 NO₃⁻ (aq) + 8 H⁺ (aq) → Pt⁴⁺ (aq) + 4 NO₂ (g) + 4 H₂O (l)

3Pt (s) + 4 NO₃⁻ (aq) + 16 H⁺ (aq) → 3Pt⁴⁺ (aq) + 4 NO (g) + 8 H₂O (l)

Oksüdeerunud plaatinaioonid reageerivad kloriidiioonidega ja tekivad kloroplatinaatioonid.

Pt⁴⁺ (aq) + 6 Cl⁻ (aq) → PtCl₆²⁻ (aq)