Löwis of Menar

Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.^[1] Liivimaale saabunult kasutas suguvõsa peamiselt nimekuju Löwis. 1857. aasta Liivimaa maapäeva otsusega kinnitati õigust kasutada perekonnanime Löwis of Menar, ehkki see oli kasutusel juba varem.

Löwis of Menari aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsast on teated aastast 1434 Šotimaalt Peeblesi krahvkonnast.^[1] Suguvõsa esindaja Wilhelm Loewis (ka William Lewis) teenis Rootsi sõjaväes ning 1630 sai ta läänina kaks Liivimaa mõisat (tänapäeval jääksid Läti alale)^[1]. Wilhelmi järeltulijad kanti 1742 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.^[1]

Suguvõsa esindaja Peter Frommhold von Löwis of Menar ostis 1827. aastal talle 1810. aastal panditud Virumaal asuva Saka mõisa.^[1] Peter kanti ka Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.^[1]

Sugupuu

Heinrich Johann von Löwis of Menar (1707–1748), Pantene, Nurmi, Jeri mõisnik

• Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Nurmi mõisnik. Nurmi suguvõsaliin
• Heinrich Johann von Löwis of Menar (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Orajõe mõisa rentnik, Orajõe suguvõsaliin

Nurmi suguvõsaliin

• Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Nurmi mõisnik. Nurmi suguvõsaliin^[2]
  • Alexander von Löwis of Menar (1765–1830), Nurmi mõisnik
  • Friedrich von Löwis of Menar (1767−1824), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Liivimaa maamarssal, Saverna, Valgjärve, Ülenurme ja Berģumuiža mõisnik^[3]
    • Gotthard August von Löwis of Menar (1801–1849), Riia-Volmari kreisi kreisisaadik, Liivimaa õuekohtu president^[4][5], Berģumuiža ja Jaunpilsi mõisnik
      • Friedrich Wilhelm Moritz von Löwis of Menar (1842–1901), Berģumuiža mõisnik
      • Friedrich Eduard von Löwis of Menar (1847–1902), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Berģumuiža mõisnik
        • Georg August von Löwis of Menar (1877–1921), Venemaa sõjaväelane (polkovnik),
  • Peter Frommhold von Löwis of Menar (1769−1829), Kandle, Saka mõisnik, Ranna-Viru adrakohtunik
    • Alexander Otto Eduard von Löwis of Menar (1801–1866), Saka mõisnik,^[6]
      • Johann Friedrich Alexander von Löwis of Menar (1831–1891), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister)
      • Richard Georg Arthur von Löwis of Menar (1833–1882), Anne, Koigu, Rõngu, Vana-Prangli mõisnik^[7], Liivimaa Maakrediitseltsi eesti distrikti direktsiooni direktor
      • Karl Eugen Wilhelm von Löwis of Menar (1839–1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
    • Oskar Gustav Konrad Woldemar von Löwis of Menar (1813−1888), Eestimaa rüütelkonna kantselei sekretär, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Saka ja Maidla mõisnik
  • Andreas von Löwis of Menar (1777−1839), põllumees, kunstnik, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteedi sekretär

Orajõe suguvõsaliin

Heinrich Johann von Löwis of Menar (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Orajõe mõisa rentnik, Orajõe suguvõsaliin^[8]

Pantene suguvõsaliin

Moritz Woldemar von Löwis of Menar (1773–1812), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)^[9], Woldemar Anton von Löwis of Menari (1741 Jõgeva – 1818) poeg, Pantene suguvõsaliin^[10]

• Alexander Woldemar Löwis of Menar (1802–1897), Dole, Ķekava, Pulkārtne ja Ķeipene mõisnik, kreisisaadik^[11]
• Woldemar Karl Julius Moritz von Löwis of Menar (1807−1884), kreisisaadik (1844−1857), Pantene mõisnik^[12]
  • Alexander Woldemar Oskar von Löwis of Menar (1836–1876), Liivimaa Maakrediitseltsi läti distrikti direktsiooni ametnik-raamatupidaja
  • Oskar Engelhard von Löwis of Menar (1838–1899), baltisaksa päritolu Läti ornitoloog^[13]
    • Hermann Oskar von Löwis of Menar (1863−1935), Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Maidla, Aidu ja Rääsa mõisnik^[14]
  • Karl von Löwis of Menar (1855−1930), arheoloog, kartograaf
• Moritz Anton von Löwis of Menar (1808–1890), Aderkaši mõisnik^[15]

Löwis of Menari suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Kandle (Kandel) (1793−1805, pandivaldus), Maidla (Wrangelstein) (1890−1919), Saka (Sackenhof) (1810−1827 pandi-, 1827−1919 pärusvaldus)
• Kuramaa:
  • Grobiņa (Amt Grobin) (oli 1816, rendivaldus), Lēņi (Groß-Lehnen) (1801−1807), Plepji (Pleppen) (1880−1920)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Ahja (Aya) (1790−1819 pärus-, 1819 pandivaldus), Anne (Annenhof) (1862 − XIX sajandi 2. pool), Kiuma (Kioma) (1839−1840 pandi-, 1840−1856 pärusvaldus), Koigu (Koik) (1862 − XIX sajandi 2. pool), Orajõe (Orrenhof) (rendivaldus), Pangodi (Spankau) (oli 1811, rendivaldus), Saarjärve (Saarjerw) (1862–1871, pandivaldus), Saverna (Sawwern) (1818–1830), Suure-Kambja (Groß-Kamby) (1903–1919), Valgjärve (Weißensee) (1818–1830), Vana-Prangli (Alt-Wrangellshof) (1878–1919), Ülenurme (Uellenorm) (1820–1830)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Aderkaši (Fistehlen) (1837–1844 pandi-, 1844−1920 pärusvaldus), Berģumuiža (Bergshof) (1767–1837 ja 1848−1920), Dole (Dahlen) (u 1778–1827), Jaunpils (Schloß Jürgensburg) (1839–1847, pandi- ja pärusvaldus), Ķeipene (Kaipen) (1832–1841 pandi-, 1841−1903 pärusvaldus), Ķekava (Keckau) (pärast 1778–1827), Lakstene (Hohenheyde) (1866–1903), Luke (Schloß Luhde) (1897–1920, fideikomiss), Nurmi (Nurmis) (1630–1846), Pantene (Panten) (1630–1920), Pavasari (Pawassern) (1877–1879), Pulkārtne (Pulkarn) (1781–1827 ja 1861−1903)
• Mecklenburg:
  • Rotenstein (alates 1920)

Vaata ka

• Eesti šotlased