Laiuse mustlased

Laiuse mustlased olid Laiuse kihelkonnas elanud mustlased; olid osa Eesti mustlastest.

Püsivalt ilmusid mustlased Eestisse 17. sajandil. Nende elukombed olid kohalikele elanikele võõrad ja neid püüti linnast või isegi kogu maalt välja ajada. Et see ei õnnestunud, siis püüti neid teatud kohtadesse kinnistada. 1841 koondati kindralkuberneri korraldusel^[1] eestlaste hulgas rändlevad mustlased Laiuse valla hingekirja. Tol korral kirja pandud mustlased kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk. Mustlaste peamised elukohad olid Raaduvere ja Tähkvere küla ning Jõgeva ja selle ümbrus.^[2]

Laiuse mustlased ei olnud vaid rahvuspõhine grupp, vaid segunesid ka eestlastega. Laiuse mustlaste järglaseks peetakse ka Ado Grenzsteini ja tema venda Tõnist^[3]. Rühm kasutas oma segakeelt - Laiuse murrakut.

Kui 1910. aastal oli Laiuse hingekirjas 270 mustlast 65 perekonnast^[3], siis enne Teist maailmasõda elas Laiuse piirkonnas 60 mustlast. Teise maailmasõja ajal tapsid sakslased peaaegu kõik Eesti alal olnud mustlased. Teadaolevalt jäi Eesti alal ellu vaid üks mustlane.^[2]