Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.

leedu keel (lietuvių kalba)
Kõneldakse	Leedu
Kokku kõnelejaid	3,1 miljonit [1]
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  balti keeled   idabalti keeled    leedu keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Leedu  Euroopa Liit
Keelehoole	Riiklik leedu keele komisjon
Keelekoodid
ISO 639-1	lt
ISO 639-2	lit
Leedu keele leviala

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet. Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks. Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse Handbuch der litauischen Sprache (Leedu keele käsiraamat; 2 köidet) avaldas 1856–1857 Praha ülikooli professor August Schleicher.

Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.

Kirjasüsteem

Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte:

Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

Grammatika

Arvsõnad

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	1000
vienas / viena	du	trys	keturi	penki	šeši	septyni	aštuoni	devyni	dešimt	dvidešimt	šimtas	tūkstantis

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	aš	mes
2.	tu	jūs
3.	jis, ji	jie, jos

Käänded

Käändeid on seitse: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv ja vokatiiv.