MANIAC

MANIAC I (matemaatiline analüsaator, lugeja, integraator ja arvuti) oli varajane arvuti, mis ehitati Nicholas Metropolise käe all Los Alamose Riiklikus Laboris. See põhines von Neumanni arhitektuuril, mille töötas välja John von Neumann.

MANIAC

MANIAC 1 oli 18-bitine arvuti, millel oli kiirus umbes 50 operatsiooni sekundis. Arvuti põhines ENIAC-i ideedel, kuid selle eesmärk oli toetada teaduslikke arvutusi, sealhulgas tuumafüüsika simulatsioone.^[1] Arvuti ehitati peamiselt aatomienergia rakenduste, eriti vesinikupommi arendamiseks.^[2]

Arvuti kaalus umbes 0,45 tonni.

Ajalugu

MANIAC hakkas tööle 1951. aastal. Tehnoloogiaajaloolase George Dysoni sõnul arvuti "lõhkus vahet numbrite vahel, mis tähendavad asju, ja numbrite vahel, mis teevad asju".^[3]

1957. aastal võeti selle asemel kasutusele MANIAC II ja MANIAC I anti üle New Mexico Ülikoolile.

Kasutusalad

Sellel arvutil oli suur tähtsus tuumapommide väljatöötamisel ja ühiskonna muutmises digitaalsel meedial põhinevaks. MANIAC tegi läbimurde loogilises arhitektuuris ja tarkvaras.