Magnetvoog

From Wikipedia, the free encyclopedia

Magnetvoog
Remove ads

Magnetvoog (tähis Φ) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.

Thumb
Iga punkti pinnal võib seostada suunaga, mis on pinnaga risti ja mida nimetatakse pinna normaaliks. Normaalisuunaline magnetvoog selliste punktide ümbruses – üliväikestel pinnaelementidel − moodustab osa magnetvoost
Thumb
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega)

Magnetvoog on skalaarne suurus, mille mõõtühik SI-süsteemis on veeber (Wb). Vastav ühik CGS-süsteemis on maksvell (Mx): 1 Mx = 108 Wb.

Remove ads

Arvutus

Magnetvoog Φ läbi pinna on võrdeline magnetilise induktsiooniga B (magnetvälja tihedusega) ja läbitava pinna suurusega A:

Φ = B × A,

kusjuures pind on magnetväljaga risti.

Juhul kui magnetvälja jõujoonte nurk β pinna suhtes erineb 90 kraadist, siis pinda läbiv magnetvoog väheneb seda enam, mida väiksem on langemisnurk:

Φ = B × A × cos β.

Üldjuhul, kui on tegemist muutuva magnetvooga läbi suvalise kujuga pinna , siis arvutatakse magnetvoog pindintegraalina:[1]

kus

on magnetilise induktsiooni projektsioon pinnaelemendi normaalil;
on üliväike pinnaelement, mille ulatuses võib lugeda magnetvoo konstantseks.

Magnetvoog läbi suvalise kinnise pinna on null.

Thumb
Kolme keeruga pooli pindala, millega magnetvoog aheldub
Remove ads

Aheldusvoog

Kui magnetvoog läbib mitut vooluahela keerdu, siis on sellise ahela (induktiivpooli) üldine magnetvoog võrdne ühe keeruga ahelduva (seda keerdu läbiva) magnetvoo Φ ja keerdude arvu w korrutisega. Pooli keerdudega ahelduvat koguvoogu nimetatakse aheldusvooks Ψ:

Ψ = w × Φ.

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads