Maokandja

Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.^[1]

Maokandja

Maokandja otsetõus on 17 h ja see on pindalalt 11. tähtkuju, kattes 948 ruutkraadi.^[2] Eestis on ta hästi vaadeldav varasügisel.

Kuigi Päike on Maokandja tähtkujus 29. novembrist 18. detsembrini, ei loeta Maokandjat sodiaagi 12 tähtkuju hulka.^[3]

Vana-Kreekas peeti Maokandjat Apolloniks, kes võitleb Delfi oraaklit valvava maoga. Hiljem samastati teda Laokooniga.^[4] Vana-Rooma mütograafia samastas ta Asklepiosega (Aesculapiusega), kelle Jupiter piksenoolega tappis, kuid hiljem taevasse tõstis.^[5]

Maokandja tähtkuju öötaevas

Tähti

• Ras Alhague (α Ophiuchi) on Maokandja heledaim täht heledusega +2,1 tähesuurust, 49 valgusaasta kaugusel asuv sinakas hiidtäht.
• Beta Ophiuchi ehk Celbalrai (Karjuse koer) heledusega +2,7 tähesuurust.
• 1604. aastal plahvatas θ Ophiuchi juures viimane Linnuteel märgatud supernoova. Seda jälgis Johannes Kepler, kelle vaatluste järgi supernoovat ka tuntakse.
• RS Ophiuchi on korduv noova, mille purskeid on jälgitud aastatel 1898, 1933, 1958, 1967, 1985 ja 2006. Neil aastatel on selle heledus tõusnud +11,8 miinimumist palja silmaga nähtava +4,5 magnituudini.
• Barnardi täht on Maale viies lähim täht Päikese ja α Centauri kolmiktähe järel. Selle kaugus on vaid 5,98 valgusaastat, kuid kuna see on punane kääbus, on selle heledus vaid +9,54 magnituudi, mistõttu on seda ka teleskoobiga raske leida. Barnardi tähel on suurim tuntud omaliikumine, 10,3 kaaresekundit aastas. Tähe leidis E. E. Barnard 1916. aastal.
• Eta Ophiuchi ehk Sabik on kaksiksüsteem kaugusega 68 valgusaastat ja heledusega +2,43.
• Zeta Ophiuchi on 620 valgusaasta kaugusel asuv sinine kääbus heledusega +2,57.

Maokandjas on mitmeid täheparvi, nt IC 4665, NGC 6633, M9, M10, M12, M14, M19, M62 ja M107.