Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m.

Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse ${\displaystyle \Delta \nu _{\text{Cs}}}$ alusel.^[1]

1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul:

${\displaystyle 1\,{\text{m}}={\frac {c}{299\,792\,458}}\;{\text{s}}={\frac {9\,192\,631\,770}{299\,792\,458}}\,{\frac {c}{\Delta \nu _{\text{Cs}}}}\,}$.

kus

${\displaystyle c}$ on valguse kiirus vaakumis,

${\displaystyle \Delta \nu _{\text{Cs}}}$ on tseesium-133 aatomi põhiseisundi ülipeenstruktuuri kahe taseme vahelisele üleminekule vastava kiirguse sagedus.

Ajalugu

1791. aastal defineeriti meeter kui 1/10 000 000 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani poolest pikkusest ehk pikkusest pooluselt ekvaatorini.

James Clerk Maxwell pakkus välja idee, et meetri pikkus võiks olla defineeritud valguslainete pikkuste kaudu. Kuna sellist mõõtetehnikat tol ajal veel polnud, jäi see ainult ideeks.

1960. aastal kehtestati meeter kui krüptoon-86 tasemete 2p₁₀ ja 5d₅ vahelisel siirdel vaakumis kiirgava valguse 1650763,73-kordne lainepikkus.

Valguse kiiruse täpse väärtuse 299 792 458 m/s alusel defineeris meetri Kaalude ja Mõõtude Peakonverents 1983. a. Alates 2019. aastast on muudetud määratluse sõnastust.^[2]

Meetri laiemalt kasutusel olevad kord- ja osaühikud

Ühik	Tähis	Arvkordaja	Pikkus	Märkused
kilomeeter	km	103	1000 m
hektomeeter	hm	102	100 m	kasutusel peamiselt suurtükiväes
detsimeeter	dm	10–1	10 cm
sentimeeter	cm	10–2	10 mm
millimeeter	mm	10–3	1000 µm
mikromeeter	µm	10–6	1000 nm	vananenud nimetus mikron
nanomeeter	nm	10–9	1000 pm	kasutusel näiteks valguse lainepikkuse väljendamiseks ja nanotehnoloogias
pikomeeter	pm	10–12	1000 fm	kasutusel molekulide keemilise sideme pikkuse väljendamiseks
femtomeeter	fm	10–15		osakeste füüsikas ja tuumafüüsikas on selle ühiku nimetus fermi
Füüsikalises keemias ja molekulaarses termodünaamikas on kasutusel SI-väline pikkusühik ongström, 1 Å = 10−10 m = 100 pm

Meetri seos tuntumate süsteemiväliste pikkusühikutega

Meeter süsteemivälistes ühikutes	Süsteemivälised ühikud meetrites
1 meeter ≈ 03,28080 jalga	1 jalg = 0000,3048 meetrit
1 meeter ≈ 00,00062 maamiili	1 maamiil = 1609,344 0meetrit
1 meeter ≈ 00,00054 meremiili	1 meremiil = 1852,0 000meetrit
1 meeter ≈ 01,09360 jardi	1 jard = 0000,9144 meetrit
1 meeter ≈ 39,37000 tolli	1 toll = 0000,0254 meetrit

Vaata ka

• Ühikute detsimaaleesliited