Milleri-Urey eksperiment
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Milleri-Urey eksperiment[1], ka Milleri eksperiment[2], oli 1952. aastal läbi viidud keemilise sünteesi eksperiment, mis simuleeris tingimusi, mida tol ajal arvati olevat varajase Maa prebiootilises atmosfääris.
Eksperimendi idee pärines nobelist Harold Ureylt, kelle seminare Stanley Miller käis kuulamas. Ureyst sai Milleri teadustöö juhendaja.[3]
Milleri-Urey eksperimenti peetakse üheks esimeseks edukaks katseks, mis demonstreeris orgaaniliste ühendite sünteesi anorgaanilistest ühenditest elu tekkimise stsenaariumis. Katses kasutati metaani (CH4), ammoniaaki (NH3) ja vesinikku (H2) vahekorras 2:2:1 ning vett (H2O). Elektrikaare rakendamine (välgu simuleerimine) andis tulemuseks aminohapete tootmise.
15. mail 1953 avaldati ajakirjas Science Milleri artikkel "A Production of Amino Acids Under Possible Primitive Earth Conditions".[4] See ilmus vaid mõni nädal pärast seda, kui James Watson ja Francis Crick olid tutvustanud DNA kaksikheeliksi mudelit.[5]
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads