Must-Vene

Asukoht

Nimi "Must-Vene" kinnistus praeguse Valgevene loodealadele alles alates 18. sajandist.

1018. aastal vallutas Poola vürst Bolesław I Chrobry Jaroslav Targa valitsetava Kiiev ning Kiievi suurvürstiks oma tütremehe Svjatopolki kinnitamine. Must-Vene maad ja linnad liideti Poolaga. See on piirkond, mis kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu juba 13. sajandi keskpaigast, st varem kui ülejäänud Valgevene piirkonnad. Kuni 1239. aastani kuulusid alad Hrodna vürstiriigile. Aastatel 1239–1441 eksisteeris territooriumil Navahradaki vürstiriik, mis seejärel sai jälle Hrodna vürstiriigi osaks.

1252. aastal mainiti Navahrudakki Leedu suurvürsti Mindaugase residentsina. Navahrudaki linn kujunes samanimelise vürstiriigi keskuseks, mida valitses Mindaugase ja Morta poeg Navahradaki vürst 1239–1254, Leedu suurvürst 1254, 1258–1263 Vaišvilkas.

Słonimi asulat mainitakse esimest korda aastal 1252, kuigi linna koha peal asus juba 11. sajandil puidust kindlus, mille Kiievi-Vene riik rajas leedu hõimude piirile. Kindlus käis korduvalt käest kätte, kuni 13. sajandi teisel poolel hõivas Leedu suurvürstiriik need alad lõplikult.

Arheoloogilistel väljakaevamistel kolmel Vaŭkavyski linna piiridesse jääval linnamäel on leitud, et linn oli asustatud juba 10. sajandil. Linna on esimest korda mainitud aastal 1005. Aastail 1224 ja 1241 rüüstasid linna Batu-khaani väed. Aastaks 1252 oli linnast saanud kindlustatud asula, mis oli kohaliku iseseisva vürstkonna keskuseks. Aastal 1258 vallutasid selle Galiitsia-Volõõnia vürstid. 13. sajandi lõpus hõivas selle ala Leedu suurvürstiriik, asula oli üheks Kęstutise, seejärel aga Vytautase residentsiks.

Ajalooliselt sellise nimega piirkonda ei eksisteerinud. Seega oleks õigem piirkonna ajaloolise nimena kasutada nime "Leedu" (Літва; mitte tänapäevases tähenduses!, vt litviinid) või "Niomanimaa" (Панямоньне). Piirkond piirnes põhjas Aukštaitija, kirdes Połackimaaga, idas Valge-Venega, lõunas Polesje, loodes Brestimaa (Берестье) ja läänes Preisimaaga.

Nimi "Must-Vene" tekkis lääneeuroopa kirjandusallikais ning ta polnud 14.–17. sajandi jooksul kindlalt lokaliseeritud. Nime teket seostatakse omalaadse vastukaalu vajadusega "Valge-Venele". Et viimane oli olemas, siis pidi "tekkima" ka "Must-Vene".

Vene maad jagati Ülem-Veneks (slaavi-soomeugri maad keskusega varjaagide Novgorodis) ja Alam-Veneks (slaavlaste alad Dnepri keskjooksul keskusega Kiievis). Neist Venedest esimest on nimetatud 'valgeks' ja teist 'mustaks'. Aastal 1668 kirjutas ajaloolane Georg Horn, et Vene jaguneb "mustaks" ja "valgeks". Esimese keskuseks oli Kiievi vürstiriik ja teise keskuseks Vladimiri vürstiriik.

Must-Venet on paigutatud Oka paremkaldale, Pihkvast itta, Tšernigivi lähistele ja Lviv ümbrusse. Veel 17. sajandi keskel nimetavad Poola (!) allikad "Must-Venena" Moskva riiki.

1766 paigutab Ilarion Karpiński^[küsitav] oma geograafialeksikonis "Lexykon geograficzny dla gruntownego pojecia gazet i historii z roznych autorow zebrany" "Vene" värvilised osad juba tänapäevaselt:

Valge-Vene – Mscisłaŭ, Viciebski, Połacki ja Smolenski vojevoodkond;
Must-Vene – Navahrudaki ja Minski piirkond;
Puna-Vene – kõik ukraina maad Rzeczpospolita koosseisus.

Remove ads

Vürstid-valitsejad

Pärast Kiievi suurvürstiriigi suurvürst (1019–1054) Jaroslav Targa surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod; teisele pojale Svjatoslavile – Tšernigivi, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavli, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolenski, viiendale Igor Jaroslavitšile Volodõmõr-Volõnskõi, Volõõnias ja Galiitsia, pojapoeg Rostislavile.

Pikemalt artiklis Volõõnia, Igor Jaroslavitš (1036–1060), Volõõnia vürst (1054–1057), Smolenski vürst (1057–1060)

Kuni 1084 osa Volodõmõr-Volõnskõi vürstiriigist (ukrainapäraselt Włodzimierz Wołyński, ladina keeles Lodomeeria)

Pealinn: Hrodna, Rjurik-Horodeński

1084 – 1090. aastad Vsevolod I Igorevitš (surnud pärast 1092)
1090. aastad – 1113 Mstislav I Vsevolodovitš
1113–1142 Vsevolod Davidovitš (surnud 1. veebruaril 1142; abielu 1116 Agafia Kiievist)
1142–1159 Boris Vsevolodovitš (u 1117 – u 1169)
1159–1169 Wolodar Hlebowicz (Minskis 1151–1158, 1165–1167; abielu 1136–1139 Ryksa Śląska surnud pärast 25. detsembrit 1155)
1169–1172 Hleb Vsevolodovitš
1172–1175 Mstislav II Vsevolodovitš

Pealinn: NOWOHORODOK, Palemoni dünastia

1175–1183 Erdywił

Pealinn: Hrodna, Rurik-Witebski

1183–1185 Iziasław Wasilkowicz
1185 Wsiewołod II Glebowicz (surnud 13. sajandil; ka Zasławjes ja Strejewis)

Pealinn: NOWOHORODOK

1185 – enne 1192 Wasilko Wolodarowicz?

Palemoni dünastia

pärast 1185 – 1192 Mingayl
1192 – enne 1219 Skirmunt
pärast 1192 – enne 1219 Troniata

Pealinn: HORODNA, Rurik-Witebski

pärast 1192–1219 Wasilko Briaczesławicz (ka Witebskis; abielu NN, Rostisław Mstisławiczi Smoleńskist tütar)

Pealinn: NOWOHORODOK

1219–1239 Iziasław Briaczesławicz (surnud 1264; ka Witebskis)

Rurik-Mindaugas

1239–1254 Vaišvilkas (Leedu suurvürst Leedu Suurvürstiriigis 1264–1267)
1254–1258 Roman Danilovitš, Galiitsia-Volõõniast (surnud pärast 1258)
1258–1267 Vaišvilkas (Leedu suurvürst Leedu Suurvürstiriigis (1254, 1258–1263) (surnud 1267)

1267 – enne 1300 osa Leedu Suurvürstiriigist

Gediminase dünastia

enne 1300 – enne 1341 Narymont
?–1341 Narymunt
1341–1347 Koriat
1347 – enne 1381 Woidete (surnud pärast 1362)
pärast 1347 – 1381 Butaw (surnud pärast 1381)

1381–1384 osa Leedu Suurvürstiriigist

1384–1386 Jurij Czornaruski
1386–1390 Towtiwil
1390–1440 Žygimantas Kęstutaitis (Leedu suurvürst Leedu suurvürstiriigis 1432–1440)
1440–1441 Michał Bolesław Zygmuntowicz (surnud 1451)

1441– osa Leedu Suurvürstiriigist

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Must-Vene

Remove ads

Asukoht

Vürstid-valitsejad

Vaata ka

Välislingid

Wikiwand - on